Harju maakohus võttis menetlusse Nõukogude armee 657. polgu partorgi Ivan Sõssojevi tütarde hagi Eesti Vabariigi ja ajaloolase Peeter Kaasiku vastu, süüdistades neid oma isa laimamises.

Kapten Sõssojevi Venemaal elavad tütred Ezmiralda Men‰i-kova (70) ja Svetlana Gneva‰eva (68) peavad solvavaks Tõnis-   mäe ühishaua kohta koostatud ajaloolises õiendis esinevat väidet, et nende isa hukati pärast Liviko alkoholitehase rüüstamist ning maeti kuulujuttude järgi 1944. aasta 25. septembril Tõnismäele.

Versioon leiab õiendi koostanud ajaloolase Peeter Kaasiku töös tõesti mainimist, kuid samal ajal lükkab ta selle kohe ebatõenäolisena kõrvale, pakkudes kapteni võimalikeks hukkumise kuupäevadeks hoopis 21. või 22. septembrit.

Harju maakohtule esitatud hagis väidab ka Sõssojevi tütreid esindav Riias elav advokaat Mihhail Joffe Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskarhiivi õiendile viidates, et kapten langes 22. septembril. “…ta innustas võitlejaid kangelaslikkusele võitluses vaenlase tugeva tõkkega, tungis Tallinna linna ning langes vaprate surma,” märkis Joffe oma avalduses.

Samal ajal ei langenud kapten Sõssojevi tütarde DNA-analüüs kokku ühegi Tõnismäelt välja kaevatud Nõukogude sõjaväelase DNA-profiiliga ning tema hukkumise täpsemad asjaolud on siiani segased.

Advokaat heidab Kaasikule ette veel valeinfo levitamist punaarmee kohta, mis tema hinnangul tegutses õiguspäraselt ja seaduslikult, vabastades okupeeritud territooriumid fa‰istlikest okupantidest.

Õigluse jaluleseadmiseks nõuab Joffe, et Kaasik lükkaks ümber kõik Sõssojevi hukkumist ja punaarmeed teotavad väited ning valitsus avaldaks need lisaks enda ametlikule koduleheküljele ka ajalehes. Päevalehel ei õnnestunud eile Joffelt kommentaare saada.

Kaitseministeeriumi pressinõuniku Aet Kuke kinnitusel tuleb ministeeriumil maakohtule kirjalik vastus esitada juuli lõpuks ning sellega tegeletakse. “Kommentaare saame jagada alles augusti alguses,” nentis Kukk. Ka peaminister Andrus Ansipi sõnul on teemat raske kommenteerida. “Sõssojevit polnud Tõnismäele maetute hulgas ning paraku ei oska keegi öelda, kas ta oli marodöör, joodik või keegi muu.”

Kommentaar

Peeter Kaasik,

ajaloolane

Ma ei saa tegelikult päris hästi aru, milles mind süüdistatakse, sest ma pole kusagil väitnud, et Sõssojev käis 25. septembril Liviko viinatehast rüüstamas.

Ajaloolises õiendis tõin lihtsalt ära ühe legendi ja viitasin Pekka Erelti artiklile, kuid lükkasin selle versiooni kohe kui väheusutava ümber. Mainisin kolmes kohas, et Sõssojev hukkus kas 21. septembril Kahala lahingus või 22. septembril.

Teise Joffe peamise süüdistuse kohaselt olen ma solvanud punaarmeed ning läinud sellega vastuollu Nürnbergi rahvusvahelise tribunali otsustega. Samal ajal pole mainitud, milliseid õigusvastaseid väljendeid ma kasutasin, ega ka dokumente, millega mu jutt vastuollu läheb.