Sotsiaalpsühholoog: Eesti ühiskonnas tundub olevat suur vajadus korra järele

Hiljuti avaldatud andmete järgi tunnevad eestlased, et neil tuleb ühiskonnas varasemast rohkem norme ja reegleid järgida. Uuringu autor, Tartu ülikooli ja Suurbritannia Warwicki ülikooli sotsiaal­psühholoogia professor Anu Realo ütleb, et korraihalus tundub eestlastele omane olevat. Samal ajal on Eesti ühiskond täis paradokse: kõrvuti valitsevad näiteks usk nii teadusesse kui ka selgeltnägijatesse.

2011. aastal avaldati suure rahvusvahelise uuringu tulemused (vt kõrvallugu), millest selgus, et Eesti ühiskond on teiste riikidega võrreldes vägagi paindlik. Siinsed inimesed tundsid, et sotsiaalsed normid ei ole kivisse raiutud ega ühiskonna reeglid liiga piiravad. Andmed pärinesid 2000-ndate algusest. Ütlesite tookord uurimisrühma liikmena, et tasub vaadata, mis aja jooksul muutub. Mida te saite teada oma hiljuti avaldatud uuringust, mis võrdleb 2002. aastat 2012. aastaga?

Nägime, et üldine ühiskonna piiravuse aste on mõnevõrra tõusnud. ­Õigupoolest – Eestis elavad inimesed tajuvad, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on praegu Eestis kehtivad kultuurinormid pisut tugevamad ja piiravamad. Nii et võib öelda, et selle poolest, mis on sobiv või sobimatu käitumine, on kultuurinormid ­kümne aastaga mõnevõrra settinud.