Sotsid tahavad Pirita teele jäävad kaitsealad ühe mütsi alla koondada
Sotsiaaldemokraadid näevad vaimusilmas üle Kadrioru ja Pirita laiumas rahvusparki, mis kaitseks sealset loodus- ja kultuuripärandit ning välistaks piirkonda sobimatute kõrghoonete ehitamise. Erakonna elukeskkonna komisjoni poolt vabariigi valitsusele esitatud ettepaneku kohaselt jääksid rahvuspargi piiridesse nii Kadrioru park, lauluväljak, Maarjamägi, Pirita jõeorg, Kloostrimets kui ka Lasnamäe veeru paekallas.
Praegu on piirkonnas mitmeid üksikuid kaitseobjekte: arhitektuurimälestistest näiteks Kadrioru loss, loodusobjektidest Lasnamäe paljand ja Pirita jõeoru maastikukaitseala. Sotside hinnangul pole see aga piisav, sest üksikobjektide vaheline ala on kaitseta ja kinnisvaraarendajate surve järjest suureneb.
Surve Metsakalmistule
„Väga tugev arendajate surve on tekkinud Metsakalmistu juures,” rääkis sotsiaaldemokraatide elukeskkonna komisjoni esimees Mark Soosaar. Samuti on tema sõnul kinnisvaraarendajad huvitatud Maarjamäe lossi ja Pirita ranna ümbrusest
Rahvuspargi loomine ei tähendaks küll piirkonnas ehitustegevuse ja liikluse seiskamist, kuid uute hoonete rajamine oleks senisest rangema kontrolli all. „Kogu sellel alal oleks ühtne kaitserežiim ja mängureeglid,” selgitas Soosaar. Tema sõnul on Viimsi vald üles näidanud huvi, et rahvuspargi alla kuuluks ka kogu Viimsi poolsaar.
Endise Tallinna linnaarhitekti Ike Volkovi hinnangul on aga rahvuspargi rajamise ideega hiljaks jäädud. „Seda oleks pidanud tegema 20 aastat tagasi. Praegu on pea kõik eraomandis,” lausus ta.
Eile arutati Pealinna rahvuspargi rajamist riigikogu kultuurikomisjonis, kus miljööväärtuslike alade kaitsmist küll üksmeelselt toetati, kuid ei jõutud üksmeelele, kas selleks on just rahvusparki luua tarvis.
Ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi seisukoht oli sarnane. „Initsiatiiv on õige. Kuid kas see, mida Tallinnas teha tahetakse, ikka annab rahvuspargi mõõdu välja?” kahtles ta. Tamkivi märkis, et väga suur osa plaanitava rahvuspargi piirkonnast on juba praegu kaitse all, kuid möönis, et objektide kaitserežiimid tuleks üle vaadata ja neid vajaduse korral tugevdada. „Kohalik omavalitsus saaks selle otsuse suhteliselt kiiresti vastu võtta, selle asemel et oodata, millal riik hakkab rahvusparki looma, mis on aeganõudev protseduur,” sõnas ta.
Kes kinnistud välja ostab?
•• Pealinna rahvuspargi ala hõlmaks ka piirkonda Pirita tee ääres, kuhu Eesti Näitustel on plaanis lisaks olemasolevale kõrgemale hoonele ehitada ka kolme-neljakorruselised terrassmajad ja neli 10–13-korruselist hoonet.
•• Eesti Näituste juhataja Igor Pihela ei usu enda sõnul, et rahvuspargi loomine teoks saab. „Minule teadaolevalt pole see initsiatiiv tulnud üleöö ja seda mõtet pole ka varem põhjendatuks peetud,” rääkis ta.
•• Pihela sõnul on probleemiks, et plaanitava rahvuspargi alale jääb peale linnale kuuluva maa ka eraomandis kinnistuid. „Keegi peaks need kõik välja ostma. Kes ja kust selline rikas võetakse?” viskas Pihela õhku küsimuse ja lisas, et samuti tuleb arvestada piirkonna haldamise ja korrashoiu kuludega.
•• Sotsiaaldemokraatide arvutuste järgi piisaks rahvuspargi korrashoiuks kahest pargivahist ning kahest peaspetsialistist, kellest üks pühenduks kultuuri- ja teine looduspärandile. Seega kuluks pargi peale vaid 800 000 krooni aastas.
