Tartu Tartumaa kunagise heal järjel Luunja sovhoosi erastamine lõppes seadusevastase pankroti ning kriminaalasjaga. Erastamisagentuur otsustas riikliku aktsiaseltsi Luunja maha müüa 1995. aasta oktoobris, kuid esimene konkurss nurjus. Teisel konkursil tegid parima pakkumise kolm Rootsi ärimeest koos kohaliku hobusekasvataja Urmas Saksaga.

Tehingut aga ei toimunud, sest enne kuulutas Tartu maakohus 1996. aasta 15. aprillil välja RAS Luunja pankroti.

Kohus tühistas pankroti

Ringkonnakohus tühistas pankroti pool aastat hiljem, kuid enne jõudis pankrotihaldur Indrek Uudeküll kõik RAS Luunja varad maha müüa ja töötajad lahti lasta.

Uudeküll müüs pankrotiseaduse vastaselt Luunja majandi vara ligi 3,5 miljoni krooni eest ehk alla turuhinna. Müüdud vara ja sissenõutud summade pealt teenis Uudeküll 151 000 krooni.

Septembris jõudis kohtusse kriminaalasi, milles Uudekülli esimese pankrotihaldurina Eestis süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises.

Luunja vallavanema Aare Songe sõnul kaotas Luunja majandi likvideerimisega töö ligi sada inimest. “Algul oli see vallale tõsine sotsiaalne pauk, aga nüüd on enamik inimesi uue töökoha leidnud,” ütles ta.

Politsei ja riigikontroll leiavad, et pankroti kutsus esile tollane RAS Luunja juht Aare Leidik, kes soovis takistada majandi erastamist rootslastele. Leidik tahtis majandijuhina ise RAS Luunjat erastada, kuid tal ja tema ärikaaslastel oli vähem raha kui rootslastel, kes pakkusid 11,5 miljonit krooni.

Erastamise takistamiseks sõlmis Leidik politsei andmetel fiktiivse kütuseostu lepingu firma Kagu Petrool juhatuse esimehe Peeter Sepperiga. Lepingu järgi pidi RAS Luunja saama 1996. aasta jaanuaris 68 000 tonni diislikütust, kuid ei saanud.

Sellele vaatamata esitas Sepper olematu kütuseraha pärast RAS Luunja vastu pankrotiavalduse.

Politsei versiooni järgi mängis Sepperiga pankrotiavalduse esitamisel kokku majandijuht Leidik ise.

Leidik eitab kuritahtlikkust

Süüdistuse järgi kuulutas Tartu maakohus välja Luunja majandi pankroti, sest Sepper ja Leidik viisid kohtu eksiteele. Sellega kaasnes politsei hinnangul 8,2 miljoni krooni suurune kahju riigile.

Leidik eitas majandi tahtlikku pankrottiajamist. “Jumal issand teab, mida võidakse kõik rääkida, kuid midagi pole tõestatud,” ütles ta. Leidiku sõnul jäi pankrotivara kiire müügi põhjus tallegi selgusetuks.

Sarnaselt pankrotihaldurile esitas politsei ka Leidikule ja Sepperile süüdistuse ametiseisundi kuritarvituses. Lisaks sai endine KGB ohvitser Sepper süüdistuse dokumentide võltsimises.