Spetsialistid: kanataudi tõrjuti igati korrektselt
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli arvates külvab Marek Strandberg liigselt paanikat, kui väidab, et Talleggis hukatud kanad maeti Harjumaale Rae valda lohakalt ja seetõttu ei saa keegi olla kindel, kas Newcastle’i viirus on matmiskohas tõesti hävinud.
“Mul on laual üsna erinevaid teaduslikke arvamusi nii Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest kui ka mujalt ja need väidavad, et korjuses ei püsi viirus elujõulisena üle kümne ööpäeva,” selgitas Pärtel.
Strandbergi sõnul vastab Pärteli jutt tõele. “Kuid viiruse hävimise eelduseks on temperatuuri tõusmine vähemasti 60 kraadini,” selgitas Strandberg. Paraku ei paigaldanud loomatauditõrje käigus sadu tuhandeid linde hävitanud eksperdid termomeetreid Lagedi prügilasse, auku, kuhu kanakorjused ladustati.
Strandbergi sõnul oleksid termomeetrid aidanud viiruse hävimist tõendada.
Nüüd soovitab Strandberg võtta Lagedi prügilast proovid, et veenduda viiruse hävinemises. Strandbergile ei mahtunud pähe ka see, et kanakorjuseid veeti hukkamiskohast matmiskohta 20 kilomeetrit mööda teid lahtises autokastis.
Kohalikud kardavad reostust
Ago Pärteli sõnul on Strandberg valedel jälgedel, sest ühtegi koormat kanakorjuseid lahtises autokastis ei veetud ning korjused kaeti meetrist paksema pinnasekihiga. Ka Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka kinnitas, et kanakorjused maeti kaheksameetrise prügikihi sisse ning põhjavette ei tohiks ei viirus ega korjuselagunemisjäägid jõuda. “Temperatuur peaks lagunemisprotsessis tõusma nii kõrgeks, et vesi aurustub ja ei satu põhjavette,” lisas Pikka.
Ka enne Strandbergi on mitmed Rae valla elanikud avaldanud kartust, et Talleggi kanakorjuste matmine võib ohtu seada keskkonna ja näiteks võib viirus jõuda põhjavette. Samuti on paljudele jäänud arusaamatuks, miks ei kasutatud kanade hävitamiseks Väike-Maarjas asuvat loomsete jäätmete hävitamiskeskuse teenust. Ago Pärteli sõnul otsustas matmisviisi riiklik taudikomisjon ning Väike-Maarjas põletamise välistasid esmalt liigsuur tapetud lindude kogus ja korjuste vedamise kaugus.
Jaan Pikka sõnul kaaluti lisaks Rae vallas asuvale endisele ja nüüdseks mitteaktiivses kasutuses olevale prügilale ka Tallinna prügilat ja korjuste matmist farmi vahetusse lähedusse, kuid need ohud olid liiga suured ning seepärast maeti korjused Rae valda.
Kevade saabudes kavatsevad keskkonnateenistuse inimesed võtta kanade matmispaiga lähedalt ka veeproove veendumaks, et pole reostust tekkinud.
Viimase kuu jooksul on mitmed Lagedi prügila ümbruses elavad inimesed tundnud imelikku lehka, mida seostatakse maetud kanadega. Jaan Pikka hinnangul peaks lõhn andma kinnitust, et hävinemisprotsess on lõpule jõudmas ning külmade saabudes lehk kaob.
Kohalikud kahtlustavad halvimat
•• Lagedi prügila vahetus läheduses elav Raili Allmäe arvates on kanade matjad kohalikele elanikele valetanud, sest kanad maeti elumajadele lubatust oluliselt lähemale.
•• “Asi algas juba sellest, et lehes oli teade: kanad maetakse kaheksa-üheksa kilomeetri kaugusele, kui aga autod sebima hakkasid, siis selgus, et maeti laudast 800 meetri kaugusele,” lisas Allmäe. Lisaks laudale on sama kaugel ka Kopli ja Kadaka küla.
•• Allmäe arvates võinuks kanad matta Talleggi enda maadele, sest suletud Lagedi prügila on kehvas olukorras ning põhjavesi on kaitsmata. Samuti kahtleb Allmäe, kas matmise ajal toimunud järelevalve ja hilisem keskkonna jälgimine Lagedi prügilas saab olla õige. “Nad pole ju pädevad, et iseenda tegevust valvata,” lisas Allmäe.
•• “Nende” all pidas Allmäe silmas veterinaar- ja toiduametit, kelle eesmärgiks oli kohalike elanike arvates kanad ruttu hävitada, auku ajada. “Mis saab põhjaveest või kohalikest loomadest ja inimestest, pole neile tähtis,” arvas ta.
Talleggi kanade hukkamise ajalugu:
Newcastle’i tõbi
237 000 kana
•• Talleggile kuuluvas Kulli farmis langes oktoobri alguses eri lindlates munatoodang 10–30%. Lindude suremus, mis viitaks otseselt Newcastle’i haigusele, aga ei erinenud tavapärasest.
•• 19. oktoobril võeti Kulli farmis lindudelt analüüsid, et kontrollida eri haigusi.
•• 20. oktoobril rakendati farmi suhtes kitsendusi – ühtegi lindu ega muna ei tohtinud sellelt territooriumilt välja viia, piirati inimeste liikumist.
•• 24. oktoobril kinnitas Tallinna veterinaar- ja toidulaboratoorium Newcastle’i tõve esinemist.
•• 5. novembril kinnitas Weybridge’i Euroopa Liidu referentlabor Newcastle’i tõve esinemist. Samal õhtul kogunes riiklik taudikomisjon, mis langetas otsuse kõik Kulli farmi kanad hävitada ning matta ajutiselt taaskasutuselevõetavasse Lagedi prügilasse.
•• Paari päeva jooksul hävitati Kulli farmis üle 237 000 kana.
•• Eile tühistas Harju maavanem Kulli farmis haiguse puhangu pärast kehtinud karantiini.
