Sputniku portaal ja bikiinitrollid. Vene hübriidsõda laienes Eestisse

Kremli-meelse portaali taust on teada, aga teadmata on, kui palju on seal töötajaid ja kes uudiseid kirjutavad. Lätis võidakse Sputnikule kehtestada sanktsioonid selle alusel, et see ohustab riigi välispoliitilisi huve ja julgeolekut. Ka Eesti on võtnud Sputniku kohta ühese hoiaku: see ei ole ajakirjandus.

Üleeile, Eesti Vabariigi sünnipäeval alustas Eestis tegevust veebiportaal Sputnik. See Kremli rahastatud hääletoru äratas palju tähelepanu juba eelmise aasta alguses, kui hakkas Eestis aktiivselt otsima ajakirjanikke ja kaastöötajaid. Portaali taustas peitub põhjus, miks Sputnikut võiks nimetada järjekordseks lüliks Venemaa lääneriikidevastases hübriidsõjas.

Sputnik on Venemaa presidendi Vladimir Putini käsul asutatud infoagentuuri Rossija Segodnja allprojekt. „See on Venemaa presidendi administratsiooni ülema Sergei Ivanovi sõnade järgi loodud selgitamaks maailmale, et Venemaa ajab iseseisvat poliitikat ja kaitseb kindlalt oma rahvuslikke huve,” ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag. „Kui organisatsioon on ise teavitanud, et nende eesmärk ei ole ajakirjandus, vaid oma riigi seisukohtade levitamine, siis ei saa me neid käsitleda ajakirjanduse osana.”