Stepilõoke jõudis oma pikal rännuteel esmakordselt Eestisse
Tänavune aastavahetus jääb ilmselt veel pikalt meie linnuvaatlejaid kummitama, sest möödunud aasta viimasel ja uue kahel esimesel päeval kohati Eestis esmakordselt stepilõokest ning veel kaht lõuna poolt pärit tiivulist.
Siinmail haruldaste lindude avastamise jada tegi sel esmaspäeval lahti Saaremaale uut aastat vastu võtma tulnud Soome linnuvaatlejate seltskond, kellele hakkas ühel Rahuste põllul juhuslikult silma stepilõoke (Melanocorypha calandra). Erakordne külaline õnnestus ka pildile püüda.
Uudise levides tormasid Saaremaale väikest lõunamaa saadikut oma silmaga kaema kohe ka kõik meie ornitoloogid, kel vähegi võimalik, et oma Eestis nähtud linnuliikide nimekirja taas kord pikendada.
Järgmisel päeval uuesti stepilõokest vaatama minnes polnud aga õnn põhjanaabritest linnumeestele selga keeranud ning lisaks otsitavale torkas neile samas kohas silma uus haruldus – välja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla). Seda lindu on meie mail varem kohatud üksnes kolmel korral.
Eile aga tabas asjatundlik silmapaar Pärnus ühe jääga kaanetamata tiigi lähedalt toidupoolist otsinud tõmmu-lehelinnu (Phylloscopus fuscatus), keda on varem Eestis nähtud kuuel korral.
Eksinud linnud
Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul saaks stepilõokesest tema vaatluse ametlikul kinnitamisel 368. linnuliik, keda on aegade jooksul Eestis nähtud. “Stepilõokese näol on tegu Musta mere ääres elutseva paigalinnuga, kes põhja poole naljalt ei eksi,” rääkis Ots, kelle arvates on ka teised haruldased külalised siia kanti lihtsalt eksinud. “Ka välja-väikelõoke elab Vahemere- ja Musta mere äärsetes steppides, tõmmulehelind aga Siberi taigas, kust nad eksivad sügisrändel Euroopasse äärmiselt harva.”
Novembri keskel avastas riikliku looduskaitsekeskuse loodusvaht Aivo Kleinesimest korda Eestisse sattunud Kesk-Aasiast pärit suur-turteltuvi (Streptopelia orientalis).
