Stora Enso loob Tallinna finantsakadeemia

Rahvusvaheline puidu­ettevõte Stora Enso kolib oma tugiteenuste üksused Eestisse.

Järgmisel nädalal alustab Tallinnas tööd Stora Enso raamatupidamisüksus, mis võtab enda kanda suure osa 29 000 töötajaga üleilmse ettevõtte sisemisest arvepidamisest ja Euroopa finantsjuhtide koolitamise.

„Hakkame korraldama raamatupidamiskoolitust Stora Enso Euroopa ettevõtete juhtidele ja finantsjuhtidele,” rääkis ettevõtte personalijuht Raivo Hellerma. „Vajadusel sõidavad meie asjatundjad ka kohapeale, näiteks Saksamaale.”

Nn finantsakadeemia loomise tingis Hellerma sõnul just raamatupidamise tsentraliseerimine, mis nõuab pea kõikidel kontinentidel tegutsevas kontsernis nii tehnoloogia kui ka protseduuride ühtlustamist.

Uus tugiüksus, kus leiab tööd üle 20 asjatundja, koosneb koolitajatest, analüütikutest, suur­kliendihalduritest ja klienditoe üksusest.

Selle töötajad peavad valdama inglise, saksa, soome või rootsi keelt ja keskuses töötab isegi üks hiina keele rääkija. „Hiina keele oskajad on meil väga menukad, sest Stora Enso näeb Hiinas oma tegevuse laiendamiseks head väljavaadet,” märkis Hellerma.

Kui uus finantsüksus osutub edukaks, loob kontsern Tallinnas täiendavalt veel paarikümne töötajaga finantsarvestusüksuse, mis kasvatab rahvusvaheliste tugiüksuste töötajate arvu üle seitsmekümne. Praegu töötab Stora Enso Liivalaia tänava bü­roos juba kontserni infotehnoloogia, logistika ja müügi juhtimise tugiüksus ligi kolme­küm­ne töötajaga. 

Eestis väiksemad palgakulud

Manpower Balticu juhi Heigo Kaldra sõnul töötavad Eesti personaliotsingu ettevõtted praegu palehigis, et vastata rahvusvaheliste ettevõtete päringutele.

„Lääne-Euroopa ja Põhjamaade ettevõtted soovivad raamatupidamise tugiteenuste ük­su­si oma kodumaal kulude sääst­miseks sulgeda ja tuua need Eestisse, kus kriisi tõttu on palgatase langenud,” ütles Kaldra.

Sadade töökohtadega teeninduskeskuste ületoojad kompavad Eesti majanduse arengut, et ta­bada palgataseme madalseisu. „Siia soo­vitakse tulla hetk enne majanduse elavnemist, et saada töötajaid parimate palgatingimustega,” sõnas Recruitment Estonia juht Triin Raamat.

Aasiast tagasi

••    Kui majandusbuumi ajal Eestis tegutsenud kõnekeskustes jagati telefoni teel helistajatele teavet või broneeriti hotellikohti, siis nüüd pakutakse keerulisemat tehnilist abi.

••    Uutes keskustes vajatakse samasuguste oskustega töölisi nagu kõnekeskusteski: tuleb vallata võõrkeeli ja arvutit. Varasemast keerulisema teenuse osutamine tagatakse keskuse töökorraldusega.

••    Buumi tipul Hiinasse ja Indiasse pagenud keskused otsivad Eesti taas üles, sest vajavad enam mitte kõige odavamaid, vaid euroopaliku kultuuritaustaga teenindajaid.

••    Keskuste asutamiseks otsitakse võimalusi personaliotsingu­firmade kaudu konfidentsiaalselt, et ametiühinguid enneaegu mitte üles ärritada.

••    Tippajal töötas Eestis personalifirmade vahendusel avatud kõnekeskustes hinnanguliselt kuni 5000 inimest. Kuid statistika kohaselt kasutab vahendusfirmade teenust kõi­gest kümnendik ettevõtteid.

••    Välismaalasi teenindavate kõ­nekeskuste avamist võib samal ajal takistada Eesti keeleseadus, mis nõuab esimese keelena eesti keelt, samuti

euroopalikult karm andmekaitseseadus.