Riigieelarvest rääkides rõhutavad valitsusliidu tegelased konservatiivse joone ajamist ja kulutuste piiramist, kuid eelarve viimases menetlusetapis leiti ikka kenasti lisaraha, mida täiendavateks kulutusteks suunata. Eelarve viimasel, kolmandal lugemisel osutus valitsusparteide kõrval suuremaks võitjaks roheliste erakond, kelle ettepanekul ja koalitsiooni heakskiidul kirjutati tuleva aasta eelarvesse juurde 16 miljoni krooni (1,02 miljoni euro) eest üksikasjalikke kulueraldisi. Mäletatavasti olid rohelised ka teisel lugemisel otsustav kaalukeel, sest siis kiideti heaks nende ettepanek tõsta toimetulekutoetusi. Eelarve heakskiitmisel võivad rohelised kinnitada, et on seisnud 80 miljoni krooni (5,11 miljoni euro) eraldamise eest.

Teiste ettepanek ei kõlvanud

Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Taavi Rõivas põhjendas roheliste edu sellega, et nad olid eelarve menetlemisel valmis kõige rohkem oma ettepanekute katteallikate otsimisel koostööks. Nüüd ongi nii, et järgmise aasta kohta suurendati keskkonnaministeeriumi plaani müüa riigimaid. Muu hulgas lubab see siis rahastada roheliste ettepanekut maksta mitmele MTÜ-le ja programmile tegevustoetusi. Kokku 16 miljoni krooni eest. Rõiva sõnul ei osutunud Keskerakonna ja osalt ka sotsiaaldemokraatide ettepanekud edukaks, sest neis oli kulude katteallikana esitatud vastuvõetamatuid ettepanekuid. „Näiteks taheti oma ettepanekute arvel vähendada kaitsekulusid üle 60 protsendi,” ütles Rõivas. Roheliste edu tekitab paratamatult küsimuse, kas see võib olla seotud nende antud toetusega nii mõnegi valitsusliidu jaoks eriti tähtsa eelnõu läbisurumiseks. Viimase aja eredaim näide on nn allikakaitse seaduse heakskiit riigikogus, kus otsustavaks sai rohelise Marek Strandbergi poolthääl.

Rohelisi rahanduskomisjonis esindav Toomas Trapido väitis, et selliseid seoseid ei ole võimalik leida. Kuid ta möönis, et roheliste fraktsioonis valitseb otsustusvabadus. „Igaüks hääletab meil vastavalt oma südametunnistusele. Olen siiski rõhutanud omalt poolt kolleegidele, et me ei seo riigieelarve menetlemist muude seadustega.” Kuhu siis roheliste ettepanekute järgi jaotatav 16 miljonit krooni läheb? Näiteks ökokogukondade ühendus saab 19 173 eurot (300 000 krooni) „Gaia haridusprogrammi Eesti jaoks kohandamiseks, Eesti koolides tutvustamiseks ning kogukonnakooli mudeli väljatöötamiseks”. Sama palju eraldatakse loodusuurijate seltsile uusimate teadustulemuste koondamiseks ja tutvustamiseks ning loodusteadusliku raamatukogu ülalpidamiseks. Eestimaa Looduse Fond aga saab 63 912 eurot (miljon krooni) ülemaailmseks ko-danikualgatuseks Global Cleanup 2012. 185 000 eurot (2,9 miljonit krooni) saab juurde ka Tallinna loomaaed imetajate elutingimuste parandamiseks. Trapido manitses, et pisikeste toetuste jagamist ei võetaks mingil juhul valimiste lähenemise märgina. „Selge on, et need eraldised peegeldavad roheliste prioriteete, mille hulka kuulub ka kodanikuühiskonna toetamine. Ütlesime selle ühe oma soovina välja juba riigieelarve menetlemise alguses,” kinnitas ta.