Stroomi rand suplejatele avatud
Täna avatakse Stroomi rand tervisekaitsjate nõusolekul ametlikult suplejatele. Ranna pidulikku avamist väljas möllava maru tõttu Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse teatel ei toimu.
Tallinna tuletõrje- ja päästeameti vetelpäästeteenistuse juhataja Rein Randviiru sõnul on ranna uuringud tehtud ja kogu ujumisala 1,5 meetri sügavuse piiril poidega piiratud.
"Otsisime merepõhja hoolega läbi, et poleks mõnda uppunud allveelaeva ega midagi muud ohtlikku. Mõned metalljurakad toodi välja," märkis Randviir.
Stroomi rand oli suplejatele suletud alates 1950. aastatest, kuna Seewaldi kõrvalt lahtisest kraavist otse merre voolanud solk rikkus vee ära. 1980. aastast jookseb saaste kollektorisse, on toimunud looduslik isepuhastumine.
Tervisekaitsetalituse andmetel on vesi viimastel aastatel märgatavalt puhtamaks muutunud kõigis Eesti supelrandades. 1980. aastatel ületas vee reostatust näitav coli-indeks sageli miljoni piiri, mitmesajatuhandelised näidud olid juba tavalised. Stroomi rannas oli coli-indeks mai lõpus 70 000. Enamikus Eesti randades on coli-näit 2000 ringis, kõige puhtam on vesi Hiiumaa mererannas - coli-näit umbes 50.
Tallinna ja Harjumaa tervisekaitsetalituse peasanitaararst Rein Rannamäe sõnul on Stroomi ranna vee kvaliteet praegu hea ja suplemist keelata ei saa. Rannaskäijate hinnangul on Stroomi ranna vesi isegi läbipaistvam kui Pirital.
Ranna puhastamise ja korrastamise organiseeris Põhja-Tallinna linnaosa valitsus. Prahti ei jõutud siiski õigel ajal ära vedada ja nüüd lõi vihm koristatud rämpsu uuesti laiali, torm on randa kandnud ka palju adru. Uuesti püütakse kõik korda saada paari päeva jooksul. Lähiajal on kavas välja vahetada ka vanad pingid ja remontida kiiged. Raepressi andmetel kulub sel aastal ranna heakorrastamiseks vähemalt 200 000 krooni.
Linlaste seas on rand ajast ja veest hoolimata alati populaarne olnud. Taasavatud suplemispaiga menusse usuvad ka söökide ja jookidega kauplemiseks linnavalitsusega lepingu sõlminud firmad. Selle suve soojade ilmadega on shashlõkki söömas ja koeraga jalutamas või hobusega vee ääres ratsutamas käidud väga palju.
Tänasest valvavad 1,5 kilomeetri pikkuse rannariba ühel kolmandikul võimalike suplejate ohutuse järele vetelpäästjad.
Randviiru sõnul tullakse Stroomi randa peamiselt elamumassiivide juurest ja Kolde puiesteelt, kus 1920.-30. aastatel oli supelrand. Detailplaneeringu järgi kavatseb Põhja-Tallinna linnaosa valitsus nimelt Kolde puiestee piirkonda ehitada rannahoone, kuhu peaksid tulema söögikohad, müügipunktid, riietusruumid, korralikud WC-d, dushiruumid ja inventarilaenutus.
Samuti loodetakse linnaosavalitsuses, et järgmise aasta suplushooajaks saab Stroomi rannas valmis vetelpäästetorn - sel aastal elavad päästjad vagunelamus.
PIRET PEENSOO
