Sügisel jõuab maanteedele veel 10 uut kaamerat
„Valdav osa Narva maantee kiiruskaameratest tuleb liiklusohtlikule Jõhvi-Narva teelõigule ja paar tükki tõenäoliselt ka Lüganuse valda, Purtse ja Kohtla-Järve vahele ohtlikesse kohtadesse. Täpsed asukohad ei ole veel määratud,” ütles maanteeameti pressiesindaja Timo Vijar. Maantee-amet korraldab kiiruskaamerate paigaldaja leidmiseks riigihanke, mille pakkumiste tähtaeg on maikuu alguses. „Kui hange läheb tõrgeteta, siis võiksid esimesed kaamerad püsti saada käesoleva aasta oktoobris,” sõnas Vijar.
Praegu on Eestis kiiruskaamerad Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ääres, kus on kokku 30 kaameraboksi, mille vahel veetakse edasi-tagasi kuutteist kaamerat. „Kabiine kasutatakse niinimetatud rotatsioonimeetodil, mis tähendab, et kiiruskaameraid paigutatakse nende vahel regulaarselt ümber,” selgitas Timo Vijar.
Karistusregistrisse jälge ei jää
Kaamerate paigaldamise eesmärk on vähendada autode sõidukiirust ja kahandada sellega õnnetuste hulka. Käesoleval aastal on kaamerad määranud juba 9300 hoiatustrahvi, millest enamik on tehtud lubatud sõidukiiruse 3–6 km/h võrra ületamise eest. Trahv sellise rikkumise eest on 9–18 eurot.
Kiiruskaamera näidu põhjal tehtud trahv ei jäta jälge karistusregistrisse ja korduv vahelejäämine trahvisummat ei suurenda – maksimaalseks trahvimääraks jääb ikka 190 eurot. Kiiruskaamera trahviteated tulevad trahvitavale postiga koju ja kuigi see võib tekitada soovi esitada maksmisest pääsemiseks mõne sugulase või tuttava andmed, maksab selle nõksu kasutamine valusalt kätte. Kui selline valeandmete esitamine peaks ilmsiks tulema, ootab valetanud inimest ees juba täitemenetlus.
Praeguseks on Eesti kulutanud kiiruskaameratele 1,27 miljonit eurot ja selles hinnas sisaldub lisaks 16 kaamerale ka kiiruskaamerate süsteemi serverite ning tarkvara maksumus. Kui nüüd ostetakse kümme kaamerat juurde, võib riigi kulutuste umbkaudseks suuruseks hinnata ligi 630 000 eurot.
•• Liiklusjurist Indrek Sirk: kaamerad huligaane ei peata
Kaamerad on madala valulävega ja trahvi saavad ka need, kes sõidavad vaid pisut üle lubatud piirkiiruse. Teine kontingent on need, kes liiklusnorme nagunii millekski ei pea. Neid kaamerad ei ohjelda, sest nad ei mõtle tagajärgedele. Enamik inimesi meie seast siiski mõistab, et trahv tuleb ära maksta.
