Sügisest saab hakata õhuväelaseks õppima
„Eesti õhuvägi vajab järelkasvu, mis on saanud oma hariduse ja väljaõppe kodumaal, kuid on rakendatav ka rahvusvahelistes tingimustes,” rääkis KVÜÕA õppeosakonna ülem major Aivar Toom. Tema sõnul on õhuväe kadettidel võimalus spetsialiseeruda kahele erinevale õppesuunale: kas radari- ja sideohvitseriks või lennuvälja ohvitseriks. „Piloote veel õpetama ei hakata,” lausus ta.
Tulevaste õhuväe ohvitseride välja õpetamisel teeb kool koostööd Tartu Lennukolledžiga ning esimesel aastal võetakse vastu kümme kadetti. „Õhuväeohvitserid hakkavad teenima eelkõige Ämari lennuväljal ning seal paiknevates õhuväeüksustes. Lisaks on võimalusi teenida ka Leedus paiknevas õhuseireüksuses, mis toodab pilti NATO õhuseire tervikpilti ja mujal maailmas,” ütles Toom.
Senini on KVÜÕA-s koolitatud vaid maaväe ohvitsere. „Maavägi on kaitseväe suurim väeliik ja seetõttu on seal ka kõige teravam vajadus uute ohvitseride järele,” selgitas Toom ning lisas, et maaväeline oskusteave on ka enam levinud kui alusõpe kõikidele sõjaväelistele erialadele. „Enamiku ajast veedame ikka maa peal, mitte õhus või vetevallas,” märkis ta.
Koolis on ettevalmistamisel ka mereväeohvitseride õppekava, esimesed mereväekadetid võetakse Toomi sõnul vastu paari aasta pärast.
Sõjaväelisest haridusest kirjutab ka homse Eesti Päevalehe vahel ilmuvas Riigi Kaitse lisas KVÜÕA ülem kolonel Aare Ermus.
