Sügisränne
Ma ei mõtle siin metsajärve ääres õlut joovaid ja tümpsuvat muusikat kuulavaid rullnokki, kuigi ka nemad lahkuvad loodusest (õnneks!) kurjemate ilmade saabudes. Ma mõtlen meie linnurahvast, kes praeguseks on suuremas osas juba lahkunud. Oktoobri lõpp ja novembri algus viib viimased esimestele järele.
Sügisränne on kindlasti uhkem vaatepilt kui kevadränne. Kevadel on tagasitee juba kõigile laias laastus teada, aga sügisel on esmakordseid minejaid tänavuste poegade näol suur hulk. Seetõttu on sügisel ka elevust ja häälitsemist rohkem kui kevadel. Võetakse punti, toitutakse, lennatakse, puhatakse ja toitutakse jälle ja järsku nad ongi läinud. Igal sügisel on paar eriti head rändepäeva. Kui on kõrgrõhkkond ja tugev kirde- või idatuul, siis on minek eriti massiline.
