Suhkurtõbi ründab üha nooremaid

Suhkruhaiged lapsed vajaksid lasteaias eraldi rühma ja koolis kohta, kus insuliini süstida.

 „Saime teada poja suhkurtõvest nädal aega tagasi,” kurtis eile lastehaiglas noor isa Hallar Tõnts, jutt käib tema ühe aasta ja kümne kuu vanusest pojast Rayanist.

Pärnust pärit pere hakkas muretsema kaks-kolm nädalat tagasi, kui laps hakkas äkki enneolematult palju juua tahtma ja ka öösel tuli tihedalt mähkmeid vahetada. Et suguvõsas pole enne suhkruhaigust esinenud, ei osanud vanemad seda üldse kahtlustada.

„Ta muutus väga kahvatuks ja oli kuidagi väsinud, aga ei kurtnud, et kusagilt valutaks,” kirjeldas isa. Perearst saatis lapse kohe haiglasse ja sealt suunati nad omakorda Tallinna lastehaiglasse, kus laps viibib ühe nädala järelevalve all ja vanematele õpetatakse tema eest hoolitsema.

Päris kõike enam süüa ei tohi

„Kõige raskem on tema pidev jälgimine, et veresuhkur ei langeks. Näiteks, kui ta teeb trenni ja liigutab end, võib veresuhkur langeda. Ja söömine peab nüüd meie peres hakkama toimuma kindlatel kellaaegadel, päris kõike enam süüa ei tohi,” sõnas kolme lapse isa.

„Suhkurtõbiste laste arv kasvab viimasel ajal väga kiiresti,” ütles Tallinna lastehaigla endo­krinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einberg, rääkides esimest tüüpi suhkurtõvest. „Kui kümme aastat tagasi haigestus meil kes­keltläbi 30–40 uut last aastas, siis nüüd juba 60–80,” ütles Einberg. Kokku on Eestis kuni 15-aastasi suhkruhaigeid lapsi juba üle poole tuhande.

Eelmine nädal oli lastehaigla pediaatriaosakonnas sees ko­gu­ni viis suhkurtõve diagnoosiga last, nende seas ka ühe- ja kaheaastased, kes vajavad püsijärelevalvet.

„Üha rohkem on peresid, kelle suhkurtõvega laps peab lasteaias või koolis hakkama saama,” märkis arst. Neil lastel tuleb keskmiselt 4–6 korda päevas mõõta oma vere suhkrusisaldust ja süstida insuliini. Kui osas lasteaedades aitab väikesi lapsi süstimisel meditsiiniõde või õpetaja, siis paljudes mitte. Nõnda peab mõni lapsevanem sõitma ise last süstima, selleks end töölt lahti võtma või töötama osaajaliselt.

Einbergil on tekkinud oma kõige väiksemate patsientide käekäiku ja nende vanemate jõupingutusi jälgides mõte, et nad vajaksid omaette lasteaiarühma. „Seal hoolitseks nende eest väljaõppinud personal ja diabeediõde, kes oskab neid jälgida,” pakkus arst, kutsudes lasteaiajuhatajaid asja üles võtma.

Koolides on mureks, et õpilastele, kes end ise süstima peavad, ei võimaldata aega ega kohta peale tualettruumi. „Kui õpilane jääb süstimise pärast söögivahetunnil söömata, saab ta sellepärast õpetaja käest riielda,” tõi näiteks Einberg, kelle sõnul võiksid õpetajad mõistvamad olla.

„Me ei oska pidurdada seda haigust,” möönis Einberg. Küll püütakse maailmas aktiivselt haiguse tekkele tõestatud põhjusi leida. Diabeediuurijad väidavad, et haigestumise kasv on seotud pärilike, aga ka keskkonnafaktoritega. Haigestumist võib mõjutada lühem rinnapiimaga toitmise aeg, imikute varane kunstlik toitmine, rohke säilitusainetega valmis- ja kiirtoitude tarbimine, viirusinfektsioonid.

Näitus

Suhkruhaigete

laste pildinäitus

•• Üleeile avati Tallinnas Laste Maailma galeriis suhkruhaigete laste joonistuste näitus „Minu päev”.

•• 14. novembril, ülemaailmsel diabeedipäeval, antakse parimatele joonistajatele pidulikult auhinnad. Näitus jääb avatuks 16. novembrini.

•• Laste diabeet on maailmas üha sagenev haigus, suurenedes kolme protsendi võrra igal aastal laste ja noorukite hulgas ja viie protsendi võrra eelkooliealiste laste hulgas.

•• Euroopa riikides arenevad enam kui 50 protsendil lastest diabeedi tüsistused 12 aastat pärast haigestumist.

•• Suhkurtõve esmased sümptomid lastel on janu suurenemine, tujukaks muutumine ja närvilisus.