Suitsetamisest alguse saanud tulekahjude arv kasvab

Ööl vastu pühapäeva sõitsid päästjad väljakutse peale Kehrasse Aia tänava korterelamusse, kus ühest korterist imbus trepikotta suitsu.

Korteris oli üksinda kodus kaks väikest last. Kui päästjad kohale jõudsid, oli naaber juba korterisse sisenenud ja aknad avanud. Suitsu levitas vähesel määral põlev prügikast. Lapsed arstiabi ei vajanud ja arvatavasti oli põlengu põhjuseks pikemat aega prügikastis hõõgunud suitsukoni. Korteris puudus suitsuandur. Samal ööl põles Pärnus Telliskivi tänava eramu esimesel korrusel asuv saun, teistel ruumidel on vee- ja suitsukahjustused. Kiirabi viis tervisekontrolliks haiglasse va­ne­ma naisterahva.

Jaanuaris oli tulekahjude arv viimaste aastate väikseim – 288. Veebruari tulekahjude üldarvu veel öelda ei saa, sest andmed on töötlemata. Siiski on päästeameti kinnitusel tulekahjude hulk viimase nädalaga suurenenud.

Viimaste kuude jooksul on sagenenud suitsetamisest ja elektrisüsteemist alguse saanud tulekahjud. Esineb ka ülekütmisest tekkinud põlenguid. Enamik tulekahjusid saab alguse inimeste hooletusest või ettevaatamatusest.

Päästeamet rõhutab, et lisaküttekehasid kasutades tuleks kindlasti jälgida, et ei ületataks elektrisüsteemidele lubatud koormust. Samuti ei tohi ahju üle kütta ja tuleb jälgida, et kui siiber suletakse, oleks küttematerjal lõpuni põlenud.

„Suitsetamisest alguse saanud tulekahjude tekkekohad on väga erinevad, näiteks diivanid ja tugitoolid. Seega on suitsetamine siseruumides alati seotud riskiga,” märkis ameti eestkõneleja.