Suletud kaevandused tekitavad Ida-Virumaal liigvett

KOHTLA-JÄRVE, 2. veebruar (EPLO) - Puurkaevud, mille abil Jõhvis põhjavee taset kontrollitakse, näitavad praegu selle aasta kõige kõrgemat veeseisu; suletud kaevandustest maapinnale tungiva vee pärast tuntakse muret ka ümberkaudsetes valdades.

"Tallinna-Narva raudteest paremale poole jääv metsaala on vett täis. Vasavere juures annab Ahtme kaevandus vett välja, Kose külje all uputab Tammiku kaevanduse vesi," rääkis Jõhvi abilinnapea Priit Kesler Põhjarannikule.

Väga ohtlikus olukorras on tema sõnul Jõhvi põhjapoolne serv. Viimatised mõõtmised kontrollpuurkaevudes näitasid selle aasta kõrgemaid veeseise: Sompa tänava puurkaevus, mida Kesler nimetab linna põhjaosa indikaatoriks, küündis põhjavesi 13. jaanuaril 53,3 meetrini üle merepinna.

"Kui 51-52 meetri peal püsib, siis on keldrid teisel pool Rahu tänavat veel kuivad, edasi hakkab vett välja pressima," tõdes Kesler.

Jõhvis haigla lähikonna eramurajoonis elav Õie on majaaluses keldris loksuva veega hädas tunamullusest uputusest saati.

"Enne seda tuli vesi keldrisse ainult kevadise suurvee ajal ja kadus varsti jälle ära, nüüd püsib vesi pikalt," rääkis ta.

Illuka vallavanem Tarmo Kollo tunnistas, et valla Kose-poolses otsas on mõne talumehe madalamad heinamaad ja metsatükid vee all. Ja et detsembrist hakkas Viru kaevandus Vasavere külla vett vedama – kuue-seitsme majapidamise kaevuvesi on sulfaatidest rikutud. Millest järeldub, et rikkujaks on kaevandusvesi, mitte kõrgele tõusnud põhjavesi.

Kokkuleppel Eesti Põlevkiviga võetakse regulaarselt veeproove kõigist selle piirkonna kaevudest.

"Üldiselt on tendents, et ajapikku pestakse sulfaadid veest välja," loodab Kollo kaevuvee puhtuse looduslikku taastumist.

Maid uputav liigvesi ise ära ei kao. "Kui looduslik foon taastus, ilmnesid aastate jooksul tegemata jäetud tööd," viitas Kollo puhastamata kuivenduskraavidele.

Kuivendussüsteemid on umbes ka Mäetaguse vallas. Uputust seal veel ei ole, aga ohu märke oskab volikogu esimees Jaan Surva juba näha.

"Kui Sompa kaevandus uppus, siis reostusid umbes 70 meetri sügavusele puuritud kaevud," rääkis ta.

Õli on tema sõnul maa all kõvasti. Kui aherainemäed 1962. aastal põlema hakkasid, lekkis maa alla üksjagu fenoole ja ega need sealt kusagile kadunud ole.

Ühe Sompa aherainemäe sees toimub mingi protsess praegugi, teab Surva.

Ja Rannapungerja jõgi, kuhu jõuab Estonia kaevandusest välja pumbatav vesi, on Väike-Pungerjal ümbruse heinamaad soostanud.

"Kaevandusest tulevas vees on nii palju hõljuvaid osakesi, et need on jõe põhja tõstnud ja jõgi ajab üle," selgitab Surva.

Enne kaevandusi oli Mäetagusel suurvee ja lausvihmade ajal probleemiks, et vesi ei tahtnud maa sisse ära minna – Kalina soost tuli sedapalju vett peale. Viru kaevandus on soo kuivaks tõmmanud.

Aga kui Viru kaevandus ükskord suletakse... Ja kui kunagi ka Estonia kinni läheb...