Suletud taarapunkt tõi segaduse
Möödunud reedel avastas Tallinna pensionär Ilmar Olev Peek, et tema kodu lähedane taarapunkt Lõunakeskuse Säästumarketis oli ootamatult suletud. “Kogumispunkti uksel oli silt “Likvideeritud”,” ütles Peek. “Läksin siis Säästumarketi müüjate käest küsima, mis lahti on, kuid ka neile polnud keegi mingeid seletusi jaganud.”
Lähimat kogumiskohta otsides sai Peek teada, et see asub Lõunakeskusest nelja-viie kilomeetri kaugusel. Ometi peavad pakendiseaduse alusel sellised kauplused, mille pindala on üle 200 ruutmeetri, võimaldama taara vastuvõtmist kauplusealal.
“Mispärast antakse välja seadusi, mida ei täideta?” pahandas Peek. “Kauba tänaval, kus ma elan, asub pood, milles müüakse kõiki panditaaras vastu võetavaid jooke. Sama lugu on Juurdeveo ja Kauba nurga peal. Taara ära andmiseks peab aga minema Silikaati või Kristiinesse.”
Pandipakend kahjumis
Säästumarketi taarapunkti haldas MTÜ Taara Liit. Selle juhatuse liige Peeter Roosalu põhjendas kogumiskoha likvideerimist OÜ Eesti Pandipakend (EPP) tegevusega, kuna EPP vähendab jaemüüjatele makstavat hüvitist 27 sendilt 12-le. Selline muudatus jõustub 1. augustil.
“Väga paljud taaraliidu kogumispunktid väljaspool Tallinna on juba suletud,” ütles Roosalu, “arvatavasti sulgeme varsti ka kõik Tallinnas asuvad kogumiskohad.”
EPP põhjendab käitlustasu vähendamist majandusraskustega, kuna 2007. aasta lõppes neile 15,2 miljoni kroonise kahjumiga.
Pandipakendi IT- ja finantsjuhi Kaupo Karba sõnul võeti käitlustasu vähendamise otsus vastu alles pärast firma Planet Logistics Oy korraldatud analüüsi. Uuringule toetudes tõstetakse ka pakendiettevõtjatelt nõutava käitlustasu määra.
Karba leidis, et probleemi lahendamiseks peaks pidama läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja poodidega. “Eestis on umbes 3000 kauplust,” ütles Karba, “kui kõik kauplused organiseeriksid isiklikud taarapunktid, leiakski probleem lahenduse.”
Pandipakendiga on jaemüüjatel varemgi konflikte olnud. Kaupmeeste liidu koduleheküljel avaldatud artiklis kirjutab ajakirjanik Peeter Raidla sellest, kuidas 2006. aasta veebruaris saatis OÜ Kokteil JK juht ja omanik Jaan Klooster Pandipakendile koti, mis sisaldas 300 alumiiniumpurki. EPP loenduri järgi kahanes purkide arv aga 28-le. Klooster kinnitas oma sõnu dokumentidega ning esitas küsimuse, kas alumiiniumpurkide salapärase vähenemise puhul pole tegemist ulatusliku vargusega.
Vastutus langeb kauplustele
•• Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Pille Jõekaar nentis, et nemad ei saa probleemi lahendamiseks midagi teha, sest pakendiseadus ei määra tagasivõtu kompensatsiooni probleemi keskkonnaministri otsustuspädevusse.
•• “Pakendiseadus lähtub tootjavastutuse ja tulu mittetaotlemise põhimõttest, millest järeldub, et OÜ Eesti Pandipakend majandustegevusega seotud otsused teeb juhatus ja nõukogu,” tõdes Jõekaar.
•• Küsimuse peale, kuidas on plaanis lahendada Lõunakeskuse Säästumarketi ja teiste likvideeritud taarapunktide probleem, viitas jäätmeosakonna peaspetsialist taas pakendiseadusele, mille kohaselt on tiheasustusalal kohustatud tagatisrahaga pakendeid tagasi võtma iga kauplus, mille müügikoha suurus on enam kui 20 ruutmeetrit, juhul kui kauplus neid tooteid ise müüb.
•• “Erandkorras võivad kauplused vastuvõtukohustuse üle anda teisele vahetus läheduses olevale vastuvõtukohale, sealhulgas ka taarapunktile selle olemasolul,” tähendas Jõekaar, “kuid vastutus jääb igal juhul kauplusele, mis tähendab seda, et kui kauplus on korraldanud vastuvõtu teises vahetus läheduses asuvas vastuvõtukohas, jääb vastutus selle toimimise eest igal juhul kauplusele.”
•• Säästumarketi esindaja avaldas lootust, et taarapunkt, mis 22. juulist alates on suletud olnud, asendatakse 1. või 2. augustiks uue kogumispunktiga.
