Sünnitusemade kasutamist keelav seadus jätab pered lasteta

 (23)

Spetsialistide hinnangul võiks lähisugulastest sünnitusemade kasutamine lubatud olla.

 Aastate eest karistusseadustikku kirjutatud sünnitusemade kasutamise keeld, millele ei spetsialistid ega sotsiaalministeeriumi esindajad leia selget põhjendust, ei lase naistel lapse saamiseks kasutada sünnitusemade abi.

Viljatusraviga tegeleva erakliiniku Elite juhataja dr Andrei Sõritsa sõnul kirjutasid juristid sünnitusemade kasutamise keelu karistusseadustikku arstidega konsulteerimata. Samuti ei küsitud nõu bioeetika nõukogult, lisas tollane nõukogu esimees, professor Arvo Tikk.

“Samal ajal on teada, et osa inimesi saaks aidata ainult surrogaatemaduse teel,” märkis Sõritsa. Esimene lastetu paar pöördus tema poole selle sooviga 2003. aastal. “Noorel naisel oli emakas eemaldatud ja tema ei saanud teistmoodi last, kui keegi teine pidi last kandma. Tema ema, kes oli 47-aastane, oli nõus talle kandma,” meenutas Sõritsa, kes sai selleks tollal ka sotsiaalministeeriumilt ja bioeetika nõukogult loa. Kuna pere läks aga tülli, jäi see Eesti esimene asendusemadus ellu viimata.

Huvilisi vähe

Hiljem on Sõritsa poole sama sooviga pöördunud küll mitmed lastetud paarid, kelle sugulased olid nõus last kandma,  kuid arstil on tulnud nad kõik tagasi saata.

Sõritsa ei ole keeluga rahul. “Ebaeetiline on kasutada võõra inimese keha, kui see on seotud bisnisiga. Aga kui see on sugulaste vahel, siis mis siin on ebaeetilist?” küsis doktor.

Samal teemal:

Inimesi, kes sünnitusemade abi kasutaksid, ei ole kuigi palju. “Proovige leida oma sugulaste hulgast kedagi, kes oleks sellega nõus!” märkis Sõritsa. “Aga samal ajal, miks peaks Eesti riik need inimesed kuu peale saatma?”

TÜ arstiteaduskonna emeriitprofessori Arvo Tikki sõnul on mitmed pered sünnitusemade kasutamise taotlusega ka nende poole pöördunud. Tikk isiklikult annaks lähisugulastele õiguse teise last kanda, kuid nõukogu on seni jätnud asja sinnapaika.

“Küsimust on arutatud ja leitud, et problemaatilisi aspekte on rohkem kui positiivseid,” sõnas Tikk. Näiteks ei leitud vastust küsimustele, kelle oma on laps ja kes peaks vastutama, kui lapsega midagi juhtub, näiteks sünnib puudega laps. “Tekib küsimus, kelle oma see laps on. Ning võib tekkida olukord, kus see, kes sünnitab, ei taha last ära anda,” kirjeldas Tikk.

Bioeetika nõukogu praeguse esimehe professor Hele Everause sõnul on teema kavas arutellu võtta sel sügisel, ta ei soovinud praegu rääkida ei nõukogu ega enda isiklikust seisukohast.

Sotsiaalministeeriumist ei õnnestunud teemale kellegi kommentaari saada, kuid pressiesindaja kaudu tõdeti, et sünnitusemade abi kasutamist on vaja õigusaktidega fikseerida.

“Tegemist on äärmiselt tundliku ja delikaatse teemaga. Õiguslik regulatsioon vajab kindlasti tihedat koostööd sihtgruppidega. Diskussioon sellel teemal näitab, et ühiskonnas on teema oluline ning vajab lähitulevikus reguleerimist,” edastas pressiesindaja. Sünnnitusema kasutamise protseduur maksaks Eestis 50 000 krooni.

Hind välismaal üle poole miljoni

•• Internetifoorumis kirjutavad oma olukorrast naised, kes sooviksid kasutada sünnitusemade abi. “Mul endal puudub võimalus lapse kandmiseks,” kirjutab postitaja Kurb. “Mul pole ka ühtki sellist sugulast, kes minu eest last kannaks. —- Miljonit maksma ma loomulikult ei ole võimeline. Küll aga suudan aastatega koguda paarsada tuhat, mis läheb vaja selle protseduuri teostamiseks Venemaal või Ukrainas, kus see on seadusega lubatud.”

•• “Ukrainas 200 tuhandega Sa hakkama ei saa, suhtlesin nendega (sain hinnakirjad) ja samuti arutasin teemat Eesti tohtritega. No summa olenevalt protseduuridest + reisi ja elamiskulud on 500 tuhat kuni 1 miljon,” annab nõu postitaja Miki. “Olen ka hästi kurb ja tahaksin selle tee ikka kunagi ette võtta.”

e-kaubandus konverents