Supluskohtade vee puhtuse eest ei vastuta keegi
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on sellel aastal avatud Eestis 29 supelranda ja 56 supluskohta.
Suplusvee kvaliteedinõuded on sätestatud 2001. aastal jõustunud valitsuse määruses, mis puudutab tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele. Määrus reguleerib ka supelranna territooriumi planeeringu, sisustuse ja korrashoiuga seotud küsimusi, pannes nende täitmise kohustuse supelranna valdajale. Näiteks kohustab määrus supelranna omanikel või valdajatel kogu suplushooaja vältel tagama supelranna puhastuse ja suplusvee kvaliteedi uurimise, selgitas ETAle tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens.
Supelranna valdaja on kohustatud vähemalt kaks korda kuus tegema suplusvee laboratoorse uuringu ja andma puhkajatele teavet suplusvee terviseohutuse kohta. See teave peab kogu hooaja vältel olema kättesaadav suplejatele.
Supluskohtade kohta märgitakse määruses vaid, et need on traditsioonilised supluskohad, mida kasutab rohkem kui sada inimest ööpäevas ja kus samuti peab vesi vastama määruses esitatud nõuetele. Kes aga peaks tagama korras vee ja supluskoha heaolu, selle kohta pole määruses midagi öeldud, tõdes Jürgens.
"Isegi ei saa öelda, et supluskohad oleksid tervisekaitse järelevalve all, kuna me ei tea, kes on omanik, me ei saa kedagi kohustada ja meil pole alust, mille alusel kohustada," lausus Jürgens.
Sellisele määruse sättele tuginedes on randade valdajad või omanikud hakanud supelrandu supluskohtadeks ümber nimetama. Tervisekaitseinspektsiooni hinnangul on sellega kaasnenud supluskohtade valdajate poolt järelevalve vähenemine.
Tervisekaitsjad kontrollisid mais ja juunis suplusvett kõigis Eesti randades ja enamuses supluskohtadest. Suplusvee laboratoorne kontroll näitas, et vee kvaliteet on stabiliseerunud, vastates enamuse näitajate osas nõuetele. Tervisekaitseinspektsiooni hinnangul on suplusvee paranemine seotud põhiliselt uute puhastusseadmete ehitamisega ehk heitvete parema puhastamisega.
