Ta lõpetas 1961. aastal lavakunstikooli 1. lennu Voldemar Panso õpilasena, lavastas ja mängis sadu rolle mitmes Eesti teatris, juhtis peanäitejuhina Draamateatrit ja Noorsooteatrit.

Mikiveri haruldast sarmikat näitlejaisiksust on imetlenud mitu põlvkonda teatripublikut. Tema kodanikuväärikus ja selge eetiline hoiak sümboliseerib Eesti taasiseseisumispüüdlusi. Lavastaja Mikiveri elutööks on Eesti dramaturgia lavastused – “Libahunt”, “Tuulte pöörises”, “Pöödrtoolitund”, “Pilvede värvid”, “Hullumeelne professor”, Tammsaare tõlgendused.

Mikiveri looming püüdles ajatut ja ülevat, kuid oli samas psühholoogiline peentöö. Oma suurtes rahvuslikes draamades ühendas Mikiver vapustava selgusega üksiku inimese ja kogu rahva lood, neis põimusid isiku ja rahvuse saatused, eetilised valikud ja vastutus.

Mikiveri teater suutis olla ühtaegu nii intiimne kui ka pühalik.

Mikiveri on autasustatud Valgeähe IV klassi teenetemärgiga ja ta on pälvinud riigi elutööpreemia.

Mikiver sündis 4. novembril 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Loksa koolis, Tallinna mäetehnikumis, 17. keskkoolis ja TPI-s, 1961. aastal lõpetas ta lavakunstikateedri.

2003. aastal elas Mikiver üle ränga insuldi.