Tartus kollase puumaja teisel korrusel elanud Anna hoidis end ilmaeluga viimase ajani kursis. “Mul polegi prille - Videvikku ja Postimeest loen luubiga,” kinnitas kõbus memm paar kuud tagasi Õhtulehele.

Kukkumine võttis kuulmise

Kuigi Anna enam ise väljas ei käinud, meeldis talle naabritega juttu ajada. Tervisega polnud vanaproual kunagi probleeme. Ainult õnnetu kukkumise järel läinud suvel halvenes kuulmine ja enda sõnul ei tulnud tal pärast seda enam laulmine nii hästi välja kui varem.

Suvel tabas Annat teinegi hoop. Vanema tütre Silli, 78, surm jättis sünnipäevalaua ääres ühe tooli tühjaks. Viiest põlvkonnast järeltulijaid kogunes 6. jaanuaril eaka memme sünnipäevalaua ümber 36. Anna ise kasvatas üles kaks tütart ja poja, neil omakorda sündis kolme peale kaheksa last.

Elas kolmel sajandil

1892. aastal Õisu vallas sündinud Anna jõudis oma pika elu jooksul näha kaht sajandivahetust ning peale hulga võimuvahetuste ka sajandialguse kalendrireformi, mis tema sünnipäeva esimeselt jõulupühalt kolmteist päeva edasi nihutas.

Viljandimaal Tänassilmas popsitalus sündinud Anna Karuse sai vaid kolm klassi kooliharidust. Kui Anna sai 18, rändasid vanemad Volga äärde, Simbirski lähistele.

Anna enda sõnul tegi ta palju põllutööd. Ema suri, kui seitse nooremat venda olid tillukesed. Annal tuli neile ema eest olla. Volga äärest leidis Anna endale ka mehe, talupoisi ja kohalike eestlaste seas hinnatud pillimehe Jaan Jürnase.

Venemaal kulakuks tembeldatud pere jõudis 1934. aastal Eestisse tagasi. Veerand sajandit rassis Anna mehekodus Tammistus põllutööd teha. Kaasa surma järel, 40 aastat tagasi sai Annast tartlane.

Vanaproua tütrel oli maja lähedal pisike aiamaa ning veel 90aastaselt kasvatas Anna seal aiavilja ja haris lillepeenraid ning võttis veel 100aastaseltki kartuleid.

Pikaealisuse saladuseks pidas Anna korralikke eluviise ja regulaarset toitumist - ta sõi kolm korda päevas sooja toitu. “Eriti meeldib mulle kartul ja suitsulest, kusjuures kartulikoorimine on minu töö,” ütles ta ise.


Eakate arv väheneb

1. jaanuaril 2000 elas Eestis 63 inimest, kel seljataga 100 eluaastat. Veel päev varem oli neid olnud 64, aga 31. detsembri õhtul kustus ühe eaka tallinlanna eluküünal. Enamik 63 eakast olid naised. Nii vanaks on elanud vaid 8 meest.

Rahvastikuregistri andmetel elas 1998. aasta 1. jaanuaril Eestis ligikaudu 160-165 rohkem kui 100 aasta vanust elanikku. 1999. aastal oli see arv 193, neist 147 olid naised ja 46 mehed. 1996. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 215 100aastast või vanemat elanikku.

Seni eakaima Eesti inimese, Anna Jürnase lahkumise järel on nüüd vanim eestlane 107aastane Viljandi elanik Alviine Rohtla, kes saab 108aastaseks 13. detsembril.