Süsta tänava plahvatuse põhjustas kõige tõenäolisemalt ikkagi gaas

Plahvatanud korteri omanik kinnitab, et gaasiboiler ja -pliit olid uued, torud aga vanad.

Ehkki vahetult pärast eileöist plahvatust Koplis asuvas elumajas levis mitu versiooni ja mitmed asjatundjad välistasid gaasiplahvatuse, jõudsid pääste­ameti pommirühma ja kaitsepolitsei uurijad eile pärastlõunaks selgusele, et suure tõenäosusega põhjustas plahvatuse ikkagi gaasileke.

Süsta tänaval vahetult enne piirivalvebaasi väravat asuvas majas hävis plahvatuses kolm korterit täielikult, suuremaid kahjustusi said aga kõik ühe trepikoja kaheksa korterit ja ka osa kõrvaltrepikoja kortereid. Haiglasse viidi kaheksa inimest, sealhulgas kaks last. Majast evakueeriti kokku üle 30 inimese.

„Plahvatus oli nii kõva, et löök-lainet oli tunda isegi üle saja meetri eemal piirivalvebaasi tornis,” rääkis plahvatanud majas elav ja kohe sealsamas kõrval töötav Ülo. Plahvatus lõi katki ka baasi peahoone ühe akna ja surus teise akna eest sinna löödud vineerplaadi. „Maja välisuks ja kõik sisemised uksed lendasid lahti,” lausus sel ööl tööpostil olnud Ülo.

Pärast plahvatust jooksis Ülo kohe maja juurde. Tema esmane kartus, et õhku lendas elumaja gaasikatel, mille peal tema korter asub, õnneks tõeks ei osutunud. „Gaasilõhna ei olnud tunda kusagilt ja katlamaja töötas veel pool tundi hiljem kenasti edasi.”

Ülo jutu järgi ei vasta plahvatanud maja ja selle elanikkond Kopli stereotüübile. „Üürivõlglasi meil ei olnud, asotsiaale ei ela, ühistu töötab ilusti, inimesed on viisakad,” rääkis ta. Ainsa kahtlasema korterina nimetaski ta korterit number 23, milles toimunud plahvatus tõi ka teistele elamispindadele häda kaela. „Seal elavad üürnikud, aga kes nad on või millega tegelevad, ei tea küll,” ütles ta.

Majas elava 15-aastase Katrin Puhtla paiskas aga veidi pärast kella kahte öösel toimunud plahvatus voodist välja. „Jooksime kiiresti majast välja ja ema helistas politseisse. Siis läksin kõrvalmajja vanaema juurde,” meenutas ta öösel toimunut. Abi jõudis Katrini sõnul kohale väga kiiresti, umbes kolme minutiga.

Tundmatu mees?

Ka Katrin ja tema ema, korteriühistu juhatuse liige Oksana ei osanud öelda, kes plahvatanud korteris elas. Eelmisel suvel olnud seal elanud lärmakad napsivennad, ent sügise hakul kolisid sisse uued üürnikud, kes olid nii vaiksed, et neid ei näinud ega tundnud majast keegi. Oksana teadis ka rääkida, et pärast plahvatust kõige esimesena hoonest välja jõudnud esimesel korrusel elav Aleksandr oli majas näinud tundmatut meesterahvast, kes olevat rääkinud eesti aktsendiga. Väidetavat kahtlast võõrast näinud Aleksandrit Eesti Päevalehel eile tabada ei õnnestunud.

Küll aga leidis Eesti Päevaleht üles plahvatuse keskmes olnud korteri omaniku Oleg Vassiljevi. „Politsei juba käis siin, rääkisin neile kõik, mis ma tean,” lausus plahvatanud majast paar hoonet edasi elav mees. Oleg rääkis, et üüris korterit kellelegi Tõnu V.-le (nimi toimetusel teada). Üürnik olevat jõudnud elada korteris kaks kuud, esimese kuu üüri maksis kenasti ära, teine maksepäev pidi kätte jõudma ülehomme. Millega üürnik tegeles, kus ta töötas, Oleg ei teadnud. „Maakler leidis ta ja minul temaga mingeid probleeme ei olnud.” Ehkki majarahvas teadis rääkida, et plahvatuse hetkel ei viibinud korteris kedagi, olevat politsei Olegi sõnul öelnud, et üürnik oli siiski kodus ja viidi öösel ka haiglasse. Oleg ise pidas plahvatuse kõige tõenäolisemaks põhjuseks ikkagi gaasileket. „Ehkki gaasiboiler oli uus ja pliit täiesti normaalne, on gaasitorud majas vanad,” rääkis ta.

Oleg joonistas Eesti Päevalehele korteri skeemi ja näitas näpuga magamistoa tagumise seina juurest jooksvatele torudele. „Varahommikul käisin vaatamas, just see koht oli süsimust.”

Olegi arvates võis üürnik teha vea, kui ei avanud gaasilõhna tundes kohe tuulutamiseks aknaid, vaid vajutas lülitist kõigepealt valgustuse sisse. „Sellest piisab, et kogunenud gaas plahvataks,” rääkis ta. Sama võimalust kinnitas eile nii sisekaitse­akadeemia rakenduskeemia professor Andres Talvari kui ka füüsik Eero Uustalu. „Kui gaas oli kogunenud ja keegi läks näiteks öösel kööki vett jooma, siis võis vaid tule põlema panemine ja lülitile vajutamine anda sädeme, mis põhjustas plahvatuse,” rääkis Talvari Eesti Päevaleht Online’ile. Uustalu lisas, et gaasiplahvatusele ei pruugi alati järgneda tulekahju.

Plahvatuses sai rängalt kannatada ka korteriühistu esimehe Aleksandr Augi kodu. Tegemist on ühega kolmest korterist, mis hävisid täielikult. Augi naine ja laps viidi haiglaravile, esimesed tunnid pärast plahvatust veetis haiglas ka mees ise. Eile õhtupoolikul käis Aug oma korterit – täpsemalt öeldes seda, mis sellest on järele jäänud – vaatamas. „Jumal kaitses meid,” tõdes Aug napisõnaliselt. „Nägin praegu, milline on olukord, ja tõtt-öelda ma väga imestan, et me kõik elus oleme.” Kummalisel kombel oli korteris plahvatusest puutumata jäänud mehe mobiiltelefon.

Nii Tallinna abilinnapea Eha Võrgu kui ka Jüri Pihli kinnitusel on linnal olemas korterid, kuhu plahvatuses kodu kaotanud inimesed majutada, kuni taastatakse nende eluasemeid.

Politsei pommi lõplikult ei välista

•• Ehkki politsei veel uurib plahvatuse põhjuseid ega soovi neist ühtegi lõplikult välistada, kaldub ka nende mõte praegu kõige rohkem ikkagi gaasiplahvatuse poole. Mis täpselt ikkagi juhtus, seda politsei ja prokuratuur praegu välja ei ütle.

••„Kuni uurijate ohutuse tagamiseks pole sündmuskoht toestatud, ei saa nad ka sealt tõendeid koguda, et me saaksime midagi kindlamalt juba väita,“ sõnas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna. Toestatud peaks maja saama neljapäeva õhtuks.

•• Sündmuskohalt käisid võimaliku lõhkeaine jälgi otsimas ka politsei pommikoerad, ent haukuma panevat lõhna nad ei tuvastanud. „Lõhkeainele viitavaid jälgi pole hetkel leitud,” viitas ka Põhja prokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik eile. Seetõttu on endiselt kõige tõenäolisem versioon gaasi­plahvatus. Uurimist juhib ringkonnaprokurör Ainar Koik. Ka üks rahvusvaheline demineeri­misekspert kinnitas Eesti Päevalehele sündmuskoha fotosid analüüsides, et nende järgi tundub tegemist olevat õnnetuse, mitte taotlusliku plahvatusega.

•• Eile andis haiglas uurijatele oma ütlused mees, kes elas korteris, kust plahvatus alguse sai. „Nende sisust me praegu rääkida ei saa,” nentis Tuulik.

•• Korteris elanud Tõnul on pindmised põletushaavad käte ja näo piirkonnas ja ta viibis veel eile õhtul haiglaravil. Just tema vigastused olidki kaheksast arstide hoole alla võetud kannatanust kõige raskemad.

Kiirabi valmistus hullemaks

•• Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul olid meedikud Kopli plahvatuse järel välja sõites valmis, et ees ootab samasugune pilt nagu kurikuulsate Pae tänava plahvatuste ajal.

•• „See on erakordselt õnnelik õnnetus. Meil on kogemus mõn-da aega tagasi Pae tänaval toimunud plahvatustega ja täna öösel välja sõites eeldasime hoopis teistsugust vaatepilti,” tunnistas Adlas.

•• Kohapeal selgus õnneks siiski, et kellelgi ei olnud raskeid vigastusi, pigem võib neid nimetada pisitraumadeks. Kiirabi reageeris väljakutsele maksimaalsete jõududega: kohal oli neli kiirabibrigaadi ja välijuht, kannatanutega tegeles kokku kolmteist meedikut.

•• Hoolimata sellest, et mitme asjatundja esialgsel hinnangul oli õnnetuse põhjuseks gaasiplahvatus, toimetati haiglasse vaid üks põletushaavadega inimene – tal olid põletushaavad käte ja näo piirkonnas. Lisaks põletushaavadega mehele võeti meedikute hoole alla kaks last ja viis täiskasvanut, kuid nende vigastused kujutasid endast peamiselt põrutusi ja marrastusi.

•• „Üks laps toodi rusude alt välja, tema viidi lastehaiglasse. Teine oli koos oma vanaemaga, aga läks haiglasse kaasa pigem selle pärast, et teda polnud kuhugi mujale panna,” selgitas Adlas. Adlase sõnul oli tegutsemine üldjoontes kiire ja professionaalne. „Õige ruttu, kümnete minutite jooksul, said kõik inimesed sooja bussi varju. Kogu operatsioon kestis inimeste jaoks võib-olla alla tunni aja,” lisas ta.

Ajalugu

Kurikuulsamad plahvatused

•• Pommiplahvatusi on Eestis toimunud taasiseseisvumise järel kümneid ja kümneid. Mõned neist ajaloost.

•• Aastatel 1998–2005 korraldas Märt Ringmaa süüdistuse kohaselt Tallinnas 11 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest, varalist kahju tekita­ti plahvatustega üle seitsme mil­joni krooni. Kahe plahvatuse kor­raldamises mõistis Harju maakohus Ringmaa 15 aastaks vangi.

•• Viimane pommiplahvatus leidis Tallinnas aset Padriku lasteaia juures möödunud aasta oktoobris. Parklas plahvatas ühe auto all pomm, keegi vigastada ei saanud.

•• Eelmise aasta maikuus hukkus Tapal sõjaaegse lõhkekeha plah­vatuses mees.

•• Viimane suurem gaasiplahvatus toimus 2008. aasta oktoobri lõpus Tallinnas Lasnamäel asu­vas Krimelte keemiatehases. Õn­netuses sai põletushaavu kaks tehase töötajat ning kustutustööde käigus sai vigastada ka üks päästja.

•• 2000. aasta mais toimus kaks plahvatust Stockmanni kaubamajas, kui raha mitte saanud väljapressija pani pommid eri aegadel plahvatama. Üks inimene sai põletushaavu.

•• Detsembris 1998 tappis gra­naadiplahvatus Tallinna keskturul lihamüüja.

•• 1. veebruaril 1996 plahvatas Ida-Virumaal Orult Jõhvi sõitvas täiskiilutud koolibussis mehe põues põrgumasin. Surma sai 22-aastane pommiomanik ja vigastada 14 inimest.

•• 1993. aasta 26. augusti hilisõhtul lõhati allilmategelaste arveteklaarimise käigus Tallinnas Vabaduse väljakul Estonian Airi kassa ees prügikastis raadio teel juhitud pomm. Viga sai neli inimest.