Süüdi mõistetud Saaremaa küüditajad ei kahetse tehtut

 (108)
Süüdi mõistetud Saaremaa küüditajad ei kahetse tehtut
Priit Simson

Mehed lubavad otsuse kindlasti ringkonnakohtusse edasi kaevata Küüditajad said karistuseks kaheksa aastat vanglat tingimisi
Eile saarlaste Siberisse küüditamise eest tingimisi vangi mõistetud endised nõukogude operatiivtöötajad peavad end süütuks ega soovinud vabandust paluda nende tegevuse pärast kannatanud inimestelt.

“See ei ole õige otsus,” ütles 1949. aasta küüditamise ajal Saaremaal operatiivgrupi ülemana töötanud Pjotr Kislõi (82) kohtuotsust kommenteerides.

“Aga mis see tingimisi karistus teie elus muudab. Mitte midagi,” ütles küüditajatega vestlema tulnud Udo Suurtee, kes 18-aastaselt seitsmeks aastaks Novosibirski oblastisse küüditati. “Minu käest on küsitud, et kas ma saan oma küüditajaile andeks anda. Loomulikult saan, kuid selleks on neil inimestel vaja esmalt andeks paluda.”

##Peavad end käsutäitjaiks

Kahetsust märkivaid väljendeid kannatanud kunagistelt küüditajailt eile Saare maakohtu saalis ei kuulnud. Selle asemel lubasid Kislõi ja ta kaaskohtu- alune August Kolk (78) süüdi-mõistva otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevata.

“Ilmtingimata kaebame,” kinnitas rahvuselt ukrainlane, praegu Tallinnas elav Kislõi.

Kuigi märtsiküüditamise ajal Saaremaal uurijana töötanud Kolk ja Saaremaa kriminaaljaoskonna inspektor Kislõi üritasid endast jätta muljet kui käsutäitjaist, leidis kohus, et seaduse ees on inimsusvastaste kuritegude puhul võrdsed nii käsuandjad kui ka täitjad.

12 perekonna küüditamises süüdistatud ja praegu Keila-Joal elav Kolk väitis, et kuna tema süü pole üheselt tõendatud, peab iga väiksematki kahtlust tõlgendama kohtualuse kasuks.

Kohtus ütlusi andes oli Kolk pidanud enesekaitsekõne, kus leidis, et praeguse protsessiga karistatakse teda selle eest, et ta 17-aastasena astus vabatahtlikult Nõukogude armee Eesti laskurkorpusesse, võitles fašismi vastu ja osales “Tallinna ning Saaremaa vabastamisel fašismist”.

Kislõi kohtus kõlavate loosungitega ei esinenud. Oma väitel täitis ta vaid ülemuste käske, sest tollane süsteem nõudis vaieldamatut allumist. Vastasel korral võinuks Kislõi väitel teda süüdistada kodumaa reetmises.

Advokaat rõhus nüansile

Meeste advokaat Aleksandr Kustov nõudis nende õigeks-mõistmist põhjendusega, et 1949. aastal kehtinud seadused ei näinud Kislõi ega Kolgi tegevuses kuritegu. Advokaadi sõnul hakkas inimõiguste konventsioon kehtima 1968. aastal.

Kohus sellega nõus ei olnud ning mõistis meestele prokuröri nõutud kaheksa-aastase tingimisi vangistuse. Prokurör selgi-tas, et karistus annab meeste kuriteole õigusliku hinnangu. Samal seisukohal olid protsessil osalenud kannatanud, kokku üle 200 inimese. “Kättemaks ei saa olla eesmärk,” põhjendas maakohtu esimees Kristel Pedassar kohtuotsuse ettelugemisel tingimisi karistust ja kummaltki 4320 krooni sundraha väljamõistmist.

Saaremaa küüditajate kohtuprotsess jätkub talvel

Pjotr Kislõi ja Albert Kolgi eilne süüdimõistmine oli esimene osa üle aasta tagasi Saaremaal alanud Eesti suurimast küüditamisprotsessist, kus kohtu alla anti viis kunagist küüditajat. Kolm aastat asja uurinud ja 1400 leheküljest koosneva kriminaaltoimiku koostanud kaitsepolitsei andis peale Kolgi ja Kislõi kohtu alla veel endised operatiivtöötajad Viktor Martsoni (81), Stepan Nikejevi (78), Rudolf Sisaski (77), Vladimir Kase (77) ja Heino Lausi (76). Meeste halva tervisliku seisundi tõttu on nende kohtuistung vähemalt jaanuarini edasi lükatud.

Risto Berendson

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare