Suunanäitaja Maret. Nõuanded, mis on asjakohased ka 80 aastat hiljem

1935. aastal ilmuma hakanud ja viie aasta jooksul naisi juhendanud Maret vastab paljudele nõuetele, mida ka tänapäeval ühele klassikalisele naisteajakirjale esitatakse.

Maret kujunes populaarseks juba kõige esimesest numbrist, kui Tartus välja antud ajakirjale tehti ka teine trükk. Teine number oli juba kolmandiku võrra paksem kui esimene peamiselt moeteemade tõttu. Kiire areng jätkus ka kolmanda numbri puhul – Maretist sai esimene ajakiri Eestis, mis trükiti vase sügavtrükis.

1935. aasta värvilisel veebruarinumbri kaanel seisab teemade loetelu: mood, romaan, film, sport, majapidamine, käsitöö, kodusisustus, aiandus, lastenurk. Kollase mullikese sees on suurelt ajakirja hind – 35 senti. Kaanel kujutatakse lumesajus kõndivat paari, mehe mantel tormituules ja naine mehe käevangus sajule varju otsimas. Mõlemad naeratavad. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kaanepilt on pelgalt romantiline joonistus, märkab teravam silm juba siin moodsale ajakirjale omast – kaanele pole sattunud mitte midagi juhuslikku, vaid tervik on hoolega kokku sobitatud. Mehel on peas kaabu ja kaelas sinise-valgetäpiline sall, naisel on kaelas roheliseruuduline sall ja käes punane käekott, rääkimata mantliga toon-toonis muhvist. Nad on 1935. aastal väga moodne paar.

Ilmselt selle paari naisele oligi Maret suunatud. See naine oli abielus ning ta oli loonud kodu, mida ta kujundas ja korras hoidis. Tal olid lapsed, ta luges raamatuid, vaatas filme, võimles, tegeles käsitööga ja hoolitses enda välimuse eest. Viimast aitasid tal teha just Mareti moeülevaated Pariisist ja kõikvõimalikud praktilist nõu andvad lood. Kummalisel kombel tunduvad paljud neist ka 80 aastat hiljem asjakohased.

Numbrit sirvides peatub pilk artiklil „Iludusvigadest näonahal ja nende kõrvaldamisest”. Selles tõdetakse, et „tänu edusamme teinud iluravile, mõistlikule ja otstarbekohasele eluviisile näeb tänapäeval palju harvemini ebapuhta näonahaga naisi kui varem. Tänapäeval teatakse, et liikumine, värske õhk ja värske aiavili on näonahale sama vajalikud kui kogu kehale.” Iga naine ju teab, et ka parima näohoolduse korral ei ole aeg-ajalt vistrikest ja ebapuhtustest pääsu. Nendest kohe vabanemiseks antaksegi nõuandeid ja ühtlasi manitsetakse, et „ei aita kogu aeg peegli all istumine ega ikka ja jälle puuderdamine”. Artiklis soovitatakse, kuidas pigistada punne, ja antakse konkreetsemaid soovitusi, mida apteekri käest näonaha parandamiseks küsida.

Teemad, mis huvitasid siis, huvitavad ka nüüd

Maret oli tulvil ilu-, moe ja tervisenõuannetest, isuäratavatest retseptidest ja veel paljust praktilisest, mis huvitas naisi siis ja ilma milleta ei saa kuidagi ka nüüd. Iluteemadest tõuseb esile septembrinumbri lugu „Väike kosmeetiline nädalakalender”, kus soovitatakse igaks nädalapäevaks teatud ilutoiminguid, mida tuleb heade tulemuste saavutamiseks teha järjepidevalt. Kõigepealt juhitakse tähelepanu, et „magamine on parim kosmeetiline vahend” ning et „ainult hästi väljamaganult ollakse värske ja rõõmus. Rõõmsad inimesed mõjuvad aga veetlevalt.” Siinkirjutaja nõustub täielikult.

Pühapäeval soovitatakse keskenduda juustele ja et ilusad juuksed saavad alguse tervest peanahast, antakse soovitusi, kuidas efektiivselt peamassaaži teha. Esmaspäeval soovitatakse keskenduda näo iluravile ehk teha teatud tüüpi ninamassaaži, vältimaks punetavat või rasust nina. Teisipäeval on tähelepanu all lõug ja nõuanded keskenduvad lõuamassaažile. Kolmapäev kuulugu sõrmedele ja massaažisoovitusi antakse nende vereringe elavdamiseks. Ühtlasi juhendatakse ka, kuidas küünenahku tagasi lükata. Neljapäeval on tähelepanu all jalahooldus ja -vann. Reedel soovitatakse erilise hoolega kohelda huuli – kasutada mõnd parfüümivaba kreemi, millega õrnad huuled sisse määrida. Nädala lõpus ehk laupäeval võiks tegeleda kõige tundlikumate meeleorganite ehk silmadega. „Silmade pööritamine külmas vees tugevdab nägemisvõimet ja muskleid. Seda teha kaks minutit,” kirjutatakse artiklis.

Maret oli tulvil ilu-, moe ja tervisenõuannetest, isuäratavatest retseptidest ja veel paljust praktilisest.

Ka tervise- ja kaaluteemadel antakse Maretis hulgaliselt nõuandeid – taas üks valdkond, millele armastab keskenduda ka tänapäeva naisteajakirjandus. Nii näiteks kirjutatakse iluravi rubriigis pealkirja „Tervis vähestes ridades” all hirmust paksuksminemise ees ja põhjustest, miks kaal kogunema hakkab. Samuti sellest, kuidas ülekaalust vabaneda. Tuuakse esile, et alati polegi ülekaalu põhjus liigne rasv, vaid hoopis kudede liigne veesisaldus. Et organism taas korralikult toimima saada, soovitatakse pöörduda arsti poole. Samas artiklis käsitletakse veel kõrge vererõhu, vajunud rindade ja laste silmahügieeni teemasid. Samuti kirjutatakse „liigse juuksekasvu” teemal ehk kuidas vabaneda üleliigsetest kehakarvadest. Antakse nõu, kuidas neid välja tõmmata, habemenoaga eemaldada või pleegitada – viimase jaoks soovitatakse kokku segada kümme osa 30%-list vesiniku ülihapendit ja kümme osa salmiaaki.

Kui tänapäeval on naisteajakirjade kangelannadeks kuulsad naised, siis nii oli see ka Maretis. Näiteks on lugu Vanemuise teatri näitlejannast Lisl Lindaust. Artiklis kirjeldatakse ajakirjaniku kohtumist näitlejannaga tema kodus ning peatutakse elu-olul, Lindau näitlejaks saamise lool, tööl Draamastuudios ja unistustel. Põnevat lugemist on ajakirjas aga veel. Näiteks saab lugeda romaanikatkendit Katrin Hollandi „Südamete mängust”.

Mahukas sügismoe osa

Eraldi tähelepanu väärib ajakirja moeosa. Septembrinumbrist leiab väga mahuka moeosa – tegemist on ju sügishooaja algusega. Lehekülgede kaupa eskiise, mis on täiendatud täpse infoga lõigete ja materjalide kohta. Pärast uute kollektsioonide tutvustamist Pariisis jõudsid ka Maretitesse vastavad moeraportid. Igas numbris on ka näpunäiteid, kuidas eri rõivaste eest hoolt kanda (rõivaste klooritamine, talvemantlite hooldus, milliseid materjale sobib koos kanda, mida peaks pesu pestes silmas pidama jms).

Ka moeteemade juurde on kaasatud kuulsaid nägusid – nii on näiteks 1936. aasta veebruarinumbri artikli „Filmistaarid näitavad viimaseid moeuudiseid” juures kaunites õhtutualettides poseerimas näitlejannad Mary Carlisle, Maureen O’Sullivan, Cecilia Parker ja Vera Engels.

Ajakirjas olid ka reklaamid ja kuulutused, milleta üks ajakiri ilmuda ei saa. Hooaegade järgi pakuti kuulutustes hõberebaste karusnahku, uusi kangaid ja kingi, kuid muidugi leidus ka aegumatuid kuulutusi – näiteks nii kingseppade, kohvi kui ka õmblusmasinate kohta.

Maret oli lugejale kindlasti ka hea suunaja ja innustaja. 1938. aasta jaanuarinumbri juhtkiri „Tahad sammuda kindlalt läbi elu...” algab lausega: „Tahad sammuda kindlalt läbi elu, siis vaata endast üle!” ja lõppeb soovitusega: „Vaata endasse! Mitte ainult aastavahetusel, vaid kogu uue aasta kestel. Siis jõuad tulevikus veelgi suure sammu edasi. Vaata enda ümber, siis elad rahus oma ligimestega ja oled kasuks oma rahvale. Vaata endast üle, siis astud kindlal sammul läbi uue aasta ja läbi kogu elu.” Inspireeriv ka 80 aastat hiljem, kas pole?