SUUR FOTOLUGU | Päev piirivalvurina

 (55)
Päev piirivalvurina
Päev piirivalvurinaFoto: Argo Ingver

Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon, mida valvab igapäevaselt sadu piirivalvureid, on ligi 340 km pikk. Sellest omakorda umbes pool on vee- ning teine pool maismaapiir. Olgugi, et piiril elu käib, jääb see kõrvalistele inimestele tihtilugu nähtamatuks ja kaugeks – niisama piirile uitama ei tohi keegi ka minna. Mõistmaks, milline näeb välja ühe piirivalvuri tööpäev, teen kaasa 12-tunnise vahetuse piirivalvur Tom Illisoniga.

Teadmata, mis mind ees ootab, alustan Tartust varahommikul sõitu läbi tiheda udu - udu ei taandu ka enne keskpäeva. Väljas on veel pime ja loodus on härmas. Auto armatuurilt loen, et väljas on 5 soojakraadi. Mõni kilo­meeter enne Luhamaa kordonit jookseb üle tee neli kitse. Vahejuhtum lõppeb õnnelikult, ohkan rahusta­valt, sest vahetasin tööautol äsja suverehvid naastrehvide vastu. Jõuan üsna täpselt uue vahetuse alguseks kordonisse - varuks jäetud minutid tiksuvad udus sõites samuti nulli.

Kordonis kohtun oma paarilise Tom Ilissoniga. Tom on veel viimast päeva 28-aastane ning meie piiri on ta kaitsnud nüüdseks neli aastat. Tutvumine jääb lühikeseks, sest peame mine­ma peagi algavale instruktaažile, kus jagatakse kätte päevakäsud, patrullmarsruudid ja vahetatakse infot piiriolukorrast.

Tom kontrollib enne vahetust üle oma varustuse veendumaks, et patrulli minnes on kõik vajalik kaasas. Standardvarustusse kuuluvad taskulamp, gaasiballoon enesekaitseks, käerauad, GPS-seade, raadiosaatja, binokkel, relv ja muud vaatlusseadmed.
Instruktaažil analüüsitakse möödunud öövahetuse kogutud tähelepanekud läbi ning sätitakse paika päevase vahetuse plaanid. Minu paariline Tom istub seina ääres, paremalt teine.
Omavahelist sidet peavad piirivalvurid raadiosaatjatega, kust muuhulgas hoitakse end kursis ka piiriäärsete politseipatrullide tegevusega juhuks, kui tekib vajadus mõnele sündmusele ühiselt reageerida.
Sõidame kordonist edasi piirile, kus pikki piiririba jalgsipatrullides veenduda, et seal ebaseaduslikule piiriületusele viitavaid jälgi ei oleks.
Plaan on alustada 16. piiriposti juurest ning lõpetada 43. piiripostini jõudes. Ajaliselt tähendab see ligi 4-tunnist jalgsipatrulli, mille käigus otsime ühtmoodi nii jälgi pinnasel kui ka murtud oksi ja muud.

Et piiriäärsel alal liikumisele on ranged reeglid, arutame autos läbi, millega ma arvestama peaksin. Iseenesest mõistetav, et pidevalt tuleb jälgida piiriposte ning teisi tähistusi ja vältida üle piiri sattumist. Hea kombe kohaselt on reegliks seegi, et piiripatrullis VF piirivalvureid märgates ei ole viisakas neid pildistada. Lugupidav suhtumine töötegijatesse ja töötegemisse hõlmab sedagi, et vali jutuvada piiririba läheduses on halb, lausa tööd halvav asjaolu. Terava silmavaate kõrval on sama oluline kuulatada, milliseid liikumisele viitavaid helisid kostub. Sel hetkel mõistan, et mind on reaalselt pandud Eesti piiri kaitsma. Enamasti on ühes piiripatrullis kaks piirivalvurit, kuid täna olen mina Tomiga kahekesi sel piirilõigul tööl.

Piiri valvamiseks on hulk erinevaid võimalusi: jalgsi, autoga, ATVga, UTVga, paadiga, saaniga, kopteriga, drooniga, jalgrattal ja teenistuskoeraga jälgi ajades. Lisaks nähtavatele piiripatrullidele toimetavad eraldi veel ka need piirivalvurid, kes on maskeeritud, püsivad varitsuses ja vaatlevad nii ööl kui päeval, et tööks vajaminevat infot koguda. Päev, mil ma piirivalvurina end proovile panen, hõlmab patrulli jalgsi, autoga, UTVga ning linnulennult drooniga.

Kuna piiri ei ole veel välja ehitatud, peab vaatama ette, et jalga ära ei murraks.

Kui Eesti kord piiri välja ehitab, saavad piirivalvurid korralikud patrullrajad, kus saab liikuda nii jalgsi kui sõidukitega ning jala murdmise mure kõrval jääb enam aega piiriribal olevate jälgede uurimiseks.

Kollasel taustal hoiatussildid annavad märku, et oled jõudnud piirialale.

Sellest märgist edasi minna ei tohi keegi teine peale piirivalvurite. Kui keegi siiski eirab hoiatusmärki ning läheb piiriribale, võib ta saada kuni 800eurose rahatrahvi või lausa aresti. Kindlasti ei tasu piiriposti juurde selfisid tegema minna.

Patrullides otsib piirivalvur loodusest kõikvõimalikke märke inimtegevusest ja iseäranis ebaseaduslikust tegevusest.

Laudteega risti tulevad jäljed äratavad Tomi tähelepanu, kuid ta hindab need peagi metsloomade omaks. Kord olevat laudtee alt leitud ka mängukaru, mis kuulus väikelapsele, kes tuli koos perega üle piiri Venemaalt Eestisse. Leidude seas on ka trussikuid ja rinnahoidjaid.

Tomile meeldib kõige rohkem just jalgsipatrull vabas looduses ja eemal linnakärast. Arvestades seda hommikut, siis mõistan teda.

Loomulikult pole iga hommik nii roosiline ja patrullis peab käima iga ilmaga. Suvel saadab patrulle paks parmuparv, talvel tuleb teha kümneid kilomeetreid jalgsipatrulli ka siis, kui külmakraadid on üle 30.

Piiripostide paar number 17. Tänavu kevadel jõudsid lõpusirgele tööd Eesti ja Venemaa vahelisel kontrolljoonel, kuhu piiriehituse tööde käigus paigaldati 780 piiriposti ja vahepiiriposti. Taga paistab ka puna-roheline Vene piiripost.
Tänane piiriolukord: üle oja on käepärastest vahenditest ehitatud väike sillake, et vajadusel saaks läbida lõiku sõiduvahenditega.
Oleme umbes pooltund patrullinud, kui mõned sajad meetrid eemal näeme piiri ületamas põdrapere. Neljaliikmeline perekond, kellest kaks sain pildile, lahkub Eesti pinnalt. Hiljem oleme tunnistajaks ka ühe rebase piiriületusele Eestist Venemaale.
Laudteed kasutavad ära ka kavalad loomad, kes ei soovi soisel pinnasel käppasid märjaks teha. Tomi sõnul on seal kandis märgatud peale põdra, kitse ja hundi jälgede ka karu omasid. Õnneks seekord on tegemist rebase omadega.
Aeg-ajalt liigub Tom laudteelt maha, et uurida kahtlaseid märke ja jälgi. Kollane post on talle signaaliks, et sealt edasi minna ei tohi enam ka tema - seal asub juba Venemaa.

Loe veel

Uusi taktikaid ja praktikaid õpivad piirivalvurid nii Eestis kui välismissioonidel. Näiteks käisid mõni aeg tagasi jälgede tundmist ja märkamist Eesti piirivalvuritele õpetamas USA indiaanlastest koosnev piirivalve üksus Shadow Wolves, kelle tööks on leida salakaubaveda­jaid 122km pikkusel lõigul Arizona osariigis Mehhiko ja USA piiril. Nende pärusmaaks on kõrbealad, mistõttu Eestis käies nentisid nemadki, et meie piirivalvurite töö on kindlasti keerulisem, sest jälgi tuleb ajada raskel metsasel soisel alal.

Piiri lähedal elab ka inimesi, kellega on piirivalvuritega head suhted.

Kahtlastest ilmingutest annavad nad kohe korrakaitsjatele teada ja tehakse selgeks, kas ja mis teoksil.Piirivalvurite ja kohalike elanike silmadele lisaks valvavad piiri ka valvekaa­meraid, mis fikseerivad liikumise ning saadavad sellest info kohe keskusesse. Turvakaalutlustel jäävad fotod neist valvesüsteemidest avaldamata.

Oleme tunnijagu patrullinud, kui Venemaa poolt kostub puu koksimist. Keegi naelutab naelu puusse? Rähni toksimise kohta on see liiga aeglane. See kord jääbki see müsteeriumiks.
9:51 - Jõuame väikese Kriiva järve äärde, kus avaneb maaliline vaade. Peame liikuma vasakult ümber järve, sest kontrolljoon läbib järve. Kui järve katab jää, siis on võimalik patrullil minna ka otse üle järve.
Järve pinnal hõljub udu, millele päike joonistab läbi puude varje.
Siin kandis pidavat ka palju murakaid leiduma.

Aeg-ajalt tuleb nii ka ette, et piirivalvurid peavad ebaseaduslikult piiriületuselt kinni mõne marjulise või seenelise. Piiriäärsetes metsades käimine pole keelatud, ent kindlasti tuleks enne selgeks teha, kust piir kulgeb ning korvi täites pidevalt jälgida, kus suunas liigutakse.

Kolleegi jalajälg. Piirivalvurite jalatsimustrid on sarnased ja kõigil peas nii, et nende avastamine piirialal ei tekita küsimusi. Küll kontrollitakse ka selliste leidude puhul igaks juhuks üle, millal ja milline ametivend jälje tekitas.
10:05 – Kuuleme Eesti poolelt kolme lasku. Suure tõenäosusega jahimehed, kuid igaks juhuks annab Tom sellest teada keskusele, kes kontrollib info üle.
10:27 - Jõuame 35. piiriposti juurde, kus Tom tõdeb, et venelased on omale uue laudtee ehitanud. Eelneval korral seda veel polnud.
Selleks, et tulevikus idapiir koguulatuses tehniliste valveseadmetega katta ning pideva jälgimise alla võtta, on vaja elektrit.

Kasu ei kerki elektrialajaamade rajamisest üksnes piiri valvamisel, vaid ka piiriäärsetel kohalikel elanikel, kel avaneb võimalus elektrivõrguga liitumiseks.

10:50 jõuame Pabra järve lähedale, kus läheb maastik väga soiseks. Vesi hakkab juba üle saapa ääre küündima.

Kui soojemal ajal on ohtlik rabamaastik piiriületusi takistav tegur, siis talvisemal ajal ja pinnase jäätudes laiendavad piirikurjategijad oma trajektoori tihti ka üle soisemate alade.

11:24 - Jõuame oma marsruudil tagasi autoni.

Jalgsipatrulli pikkus jääb veidike alla 10km, mis läbis nii sood kui metsa. Pean tunnistama, et selg sai märjaks ja jalad olid veel paar päeva hiljem valusad, kuid ega tegemist olegi mõnusa RMK matkateega. Tagasi sõites on loodus juba härmatise alt üles sulanud ning udust pole midagi enam alles.

Keskpäev. Oleme tagasi kordonis ja saab varustuse seljast heita. On lõuna aeg!
Lõunale.
Lõunasöögiks pakuti strogonovi kartuli ning salatiga.
11:59 - Tom sisestab andmebaasi jalgsipatrullil saadud info – sealhulgas GPSi andmed, patrullis tehtud tähelepanekud ja muu.


Järgmisena on päevakavas laskeharjutused. Kuigi relva kasutamine piirivalvuri töös on pigem erand, tuleb ärevamateks ohuolukordadeks valmis olla. Ettearvamatult võivad käituda nii illegaale üle piiri toimetavad kurjategijad kui ka salakaubavedajad. Piirivalvurite arsenali kuulub kaks tulirelva - Galil ja Walther. Kui püstol Walther on iga patrullis oleva piirivalvuri vööl, siis tugirelv Galil on valmis juhtudeks, mil tarvis suuremat tulejõudu. Harju­tama tulevad kõik, kellel pole sel hetkel teisi kohustusi ja kaks politsei kadetti.

12:22 - Relvi hoitakse nagu kord ja kohus lukustatud relvaruumis ja relvakapis. Tomil on käes tugirelv Galil. Har­jutustel kasutatakse ka kaitsevahendeid - kõrvaklappe ja kuulivesti.
Luhamaa kordoni läheduses on lasketiir, kus valvurid saavad kätt harjutada.
Esimeseks harjutuseks on kiire relvavahetus Waltherilt Galilile ja tagasi. Kõige selle juurde käib hõige “Seis! Eesti Politsei! Tulistan!”
Walther
Galil AR
Toimub instruktaaž, et selgitada üle, millised nõudmised on relvakandjatele selleks, et lasketest positiivsele tulemusele sooritada.
Harjutuse läbiviijad skaneerivad ümbrust, et olla kindlustada ohutus laskeharjutuste läbiviimise ajaks.
Pärast lasku lendab relvast välja tühi hülss.
14:13 - Tom läbib testi ajaga 13 sekundit. Testi läbimiseks on aega maksimaalselt kuni 20 sekundit.
14:48 - Alustame järgmise patrulliga - UTV-patrull.

UTV ehk utility task vehicle teeb palju lärmi, kuid onpatrullimisel efektiivne: nelikveoline masin läheb läbi peaaegu kõigest, mis talle ette antakse. Patrulli eesmärgiks onkontrollida üle kolmikpunkt - Eesti-Läti-Vene piiride kohtumispunkt - ja patrullida sealt edasi vahemik 1. piiripostist 14. postini.

UTVs tuleb turvalisuse tagamiseks kanda turvavööd ning peas kiivrit.
Kell hakkab saama 16, kui alustame patrulli kolmikpunktist. Siin lõigul jookseb Eesti-Vene kontrolljoon mööda jõe keskjoont - ühel pool kallast Eesti pind ja teisel Venemaa.
Jõe peale on ehitanud koprad mitu tammi, mis muudavad jõe kontuure, seega teevad Eesti ja Venemaa piiriametnikud regulaarselt koostööd, et piiri valvamist segavaid kopratammesid eemaldada.
Antud kohas on kokkulepitud kontrolljooneks jõe keskjoon. Piiri- ja vahepiiripostid on paigaldatud nii, et üks post jääb teisest vaateulatuse kaugusele ning postide järgi saab kontrollida oma asukohta kontrolljoone suhtes.
Meie patrulli „saagiks“ on see tundmatu looma pealuu.
17:03 - Jõuame tagasi kordonisse, kus ootab meid õhtusöök, milleks on täna makaronid hakkliha ning pihviga. Tom jätab õhtusöögi hilisemaks, sest tema ööbib kordonis. Enne järgmisesse patrulli minekut, täidab Tom vaja­likud dokumendid UTV-patrulli kohta.
17:15 - Tom haarab suure ja üle 20 kg kaaluva drooniseljakoti ning viib selle auto peale. Järgmiseks liigumegi autoga piiri äärde, et kontrollida alad üle linnulennul ja läbi droonisilma.
Tangime enne sõitu veel auto ära kordoni “tanklas”, kus tankur näitab liitri diisli hinnaks 1€. Arvatavasti kõige odavam kütus Eestis. Loomulikult ei tähista hind seal miskit vaid on vaikevalikuna tankuril.
17:23 - Kooskõlastame keskusega patrullimineku ja võtame suuna katselõigule, mille eeskujul soovitakse tulevikus välja ehitada kogu idapiir.
Katselõik on valvuritele kergesti ligipääsetav, täienisti läbitav autoga ning igast piiril aset leidvast anomaaliast kannavad piirivalvele ette valve- ja seiresüsteemid. Kui see kunagi kord valmis saab, siis peaks see olema modernseim piir maailmas.
Sõidame üle pontoonsilla, mis on ehitatud soisele alale.

Just sellist tüüpi piirilahendus tõstis piiriehituse maksumust, sest rabamaastikule millegi püsiva ehitamine on inseneriteadus, millega projekteerijad ja ehitajad enamasti oma töös kunagi kokku ei puutu.

Tegime peatuse piirile rajatud pontoonsillal väikses boksis, kus vajadusel saavad teineteisest mööduda ka kaks autopatrulli korraga. Paremal paistab 149 piiripost.
18:19 - Meiega liituvad piirivalvur Meelis Luts ja kaks politsei kadetti, et vaadata, kuidas käib drooniga patrullimine piiril.
ELIX-XL militaardroon on varustatud tavalise ja infrapuna kaameraga. Isegi öösel ei jää ükski piiririkkuja nägemata.

Seda droo­ni kasutatakse vajadusel ka sisemaal, näiteks kadunud inimeste otsingutel.

18:25 - Droon on lennuvalmis.
Drooni juhtimine käib läbi sülearvuti ning droonile annab signaali eraldiseisev antenn.
Taevas särab vaid täiskuu, kuid infrapunakaameraga on nähtav kõik väga hästi.
Liigume tagasi kordonisse, vahetuse viimane tund algab.

Teel kordonisse saame info, et Saatse kandis peeti kinni vene registrimärgiga valge Volkswagen Transporter buss. Autos istuvad kaks Vene passidega meest, kes on väidetavalt eksinud ning otsivad Luhamaa piiripunkti - linnulennult on sealt läbi Venemaa ca 30km. Meeste jutu kõrval on kahtlane seegi, et bussi tagaistmed on välja võetud ning taga on vaid kaks tühja õllepurki ning seljakott. Midagi ebaseaduslikku siiski ei tuvastata, võetakse meeste ja sõiduki andmed ning lubatakse edasi sõita.

19:28 - Tagasi kordonis, et lõpetada päev aruandlustega.
Tom vaatab üle droonivideo ning märgib andmebaasi vaatlusel nähtu.
Öine vahetus alustab peagi ning ettevalmistused selleks käivad.
19:55 - Vahetuse lõpuni on jäänud 5 minutit. Tom lõpetab veel viimased toimingud ning saabki päeva lõppenuks nimetada. Tänane päev oli sekeldusteta ja pigem rahulik.

Tom sel päeval koju ei sõida, vaid jääb ööbima kordonisse. Üldiselt jäävadki piirivalvurid ööseks kordonisse, sest uus vahetus algab juba 12h pärast. Piirivalvurite graafik näeb ette 5 jär­jestikust 12-tunnist tööpäeva, üks kord päevased ja teisel korral öised vahetused. Nende vahele jääb 5 puhke­päeva. Järgmiseks ööks läheb Tom võib-olla siiski koju, sest sünnipäev vajab tähistamist.

Elamistingimused on kordonis head. Elamine näeb välja nagu ühiselamuski - 2 tuba ja 4 voodikohta, tualett. Samal korrusel on ka ühiskasutatav vabaaja veetmiskoht, kus on diivanid, tugitoolid, raamaturiiul ja teler. Valvurite kasutada on veel jõusaal ning saun. Loomulikult e-riigile kohaselt ka kiire internetiühendus.

Tomi tuba, kus ta täna ööbib üksinda. Ei mingit suurt luksust, vaid kõik, mis vajalik.
Kohtumispaik, kus valvurid saavad õhtul aega veeta.
Kordoni jõusaal, kus põhilised lihasgrupid saab toonuses hoitud. Kindlasti ei konkureeri suurkettide jõusaalidega.
Igaõhtused saunaskäigud on tavaline, et keha päevasest koormusest lõdvestada. Droonipatrullist tulles helistab Tom juba kordonisse, et saun sooja pandaks.
Tänaseks saabki minu esimene ja arvatavasti viimane tööpäev piirivalvurina läbi - Eesti riik jääb püsima.

Pean andma au nendele vapratele piirivalvuritele, kes meie riigipiiri 24/7 valvavad, ning ennastsalgavalt seda ametit peavad. Jääb vaid loota, et nad peavadki vaid tegema relvaharjutusi lasketiirus, mitte neid realsetes olukordades kasutama. Liigun pimedas tagasi koju, et oodata järgmisel päeval valutavaid jalgu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare