Suur soe on ajanud ohtlikke haigusi levitavad puugid liikvele
Praegustel omajagu niisketel kevadleitsaku päevadel tuleb nii metsas, põllul, linnapargis kui ka koduaias toimetades olla ettevaatlik inimestele ohtlikku entsefaliiti ja borrelioosi levitavate puukide suhtes. Soodsate ilmaolude tõttu on puugid sel kevadel aktiivselt liikvel.
Kevadist puugirohkust iseloomustab vahest kõige paremini juhtum sel nädalavahetusel lõppevalt kaitseväe suurõppuselt Kevadtorm. Nimelt nopiti ühelt õppusel osalenud ajateenijalt ühekorraga koguni 36 puuki.
Puukide rohkuses pole aga asjatundjate sõnul midagi imekspandavat. „Puukide arvukus on viimastel aastatel suurenenud ning seda mitmel põhjusel,” nentis aastaid puukide leviku ja nendega seotud haiguste uurimisega tegelenud tervise arengu instituudi vanemteadur Veera Vassilenko. Puukide arvukuse kasvu üheks põhjuseks nimetas Vassilenko muutusi põllumajanduses ja maakasutuses: endised põllumaad on muutunud heinamaadeks, mis on puukidele hea elukeskkond. Samal ajal on ka Eesti kliima pisitasa soojemaks läinud, mis tähendab puukidele samuti aina soodsamat elukeskkonda. „Mõjutab ka see, et järjest rohkem inimesi liigub ja puhkab aktiivsemalt looduses. Samuti on viimastel aastatel üha rohkem puuke levinud linnadesse,” lisas Vassilenko.
Putukateadlane Mati Martin nägi puukide rohkuse põhjust ka selles, et kulu põletamine on range kontrolli tõttu aina vähenenud. Peale selle, et kulu säilimine jätab puugid ellu, mõjutab see ka soodsalt puukidele põhilisteks peremeesorganismideks olevaid närilisi.
Kuna puukide üldarv on suurenenud, on kasvanud ka haigust kandvate puukide hulk. Vassilenko märkis, et igast sajast Eesti puugist on puukentsefaliidiga nakatunud keskmiselt ligi kaks isendit. Kõige enam kannavad inimesi ohustavaid viirusi edasi eeskätt Kagu-, Lõuna- ja Edela-Eestis ning Ida-Virumaal levinud laanepuugid, kelle puhul on igast sajast isendist enam kui viis nakatunud. Kõikjal, kuid enamasti Lääne-Eestis esinevate võsapuukide puhul on aga meie teadlased kindlaks teinud, et igast sajast isendist on haigustega nakatunuid keskmiselt vähem kui üks.
Topeltnakatumisi üha rohkem
Vassilenko andmeil on praeguseks tõendatud, et puugid võivad peale puukentsefaliidi inimesele üheaegselt üle kanda ka borrelioosi. „Seda on Eestis viimase viie aasta jooksul korduvalt diagnoositud ja inimesed peaksid sellesse tähelepanelikult suhtuma,” tähendas ta.
Näiteks 2007. aastal registreeris terviseamet puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsiooni kaheksal ja aasta hiljem juba kolmeteistkümnel korral.
Aprillikuu seisuga on tervisekaitsjad sel aastal registreerinud vaid ühe puukentsefaliidi juhtumi. Samal ajal on viimastel aastatel pea kogu Euroopa vallutanud borrelioosi nakatunud 178 inimest. Kui puukentsefaliidi vastu on võimalik ennast vaktsineerida, siis borrelioosi eest kaitsvat vaktsiini pole.
Tänavu ka sääsenuhtlus
•• Üle aastate on kevadised ilmaolud olnud ka sääskede ja kihulaste jaoks väga soodsad, mistõttu on neid tülikaid verd imevaid mutukaid kõikjal väga palju.
•• Putukateadlane Mati Martin tõi esile tingimused, mis on sääskede sigimiseks olnud enam kui ideaalsed. „Kevadine põuaperiood jäi seekord ära. Kuna suure lumega talvest on siiani igale poole suuremad ja väiksemad veelombid jäänud, sattusid kõik sügisel maapinnale munetud munad nüüd otse vette ning said kohe arenema hakata.
•• Nüüd tulid niiskusele peale veel ka soojad ilmad, mistõttu on sääskede areng olnud väga kiire ja nad on ka praegu väga aktiivsed,” selgitas Martin ja lisas, et kuigi talv oli pakaseline, kaitses sääskede mune paks lumekasukas.
•• Martin viitas, et kui muidu ilmuvad väikesed kihulased välja mai lõpus, siis tänavu on soojalaine nad juba praegu välja meelitanud.
•• Alles hiljuti üleujutustega ja nüüd sääskedega kimpus olevas Tartus on nõutud kaubaks muutunud sääsevõrgud.
