17.02.2012, 06:01
Suur väljalangevus paneb õhtukoolid pingutama
Tavakoolidest oluliselt suurem väljalangevus pani täiskasvanute gümnaasiumid koostööd tegema.
FOTO:
Veebruarikuu on Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi direktrissi Ene Pedai sõnul üks periood, millal miskipärast kukub oluliselt õpilaste arv, kes endale gümnaasiumiharidust omandama on tulnud. „See on selline pime ja muserdav aeg,” nendib ta, kuid ütleb seejärel, et ega siis õppetöö ära jää. Palju suurem mure tekib tal alles siis, kui õppurid ka hiljem tagasi ei tule, nagu täiskasvanute koolides tihtipeale juhtub. Kuigi mittestatsionaarse õppe (ehk siis õhtukoolide) väljalangevuse kohta on väga keeruline statistikat teha, ütlevad arvud siiski palju – üle Eesti alustas näiteks 12. klassi sellise õppevormiga koolides eelmisel õppeaastal 1546 õppurit. Lõpetas neist aga vaid 929 ehk 60%. Kõige mornimad näitajad on Valga kaugõppegümnaasiumil (37%), kõige paremad Rapla täiskasvanute gümnaasiumil (90%). Kuid üldiselt nendivad täiskasvanuharidust pakkuvad koolid, et väljakukkumise näitu on vaja vähendada. Täiskasvanute gümnaasiumisse jõuavad õpilased eelkõige seetõttu, et nad ei saa tavapärase koormusega koolis käia. Kui neil on aga oht ka sellest koolist välja lennata, on mõnes koolis erandkorras võimalik võtta ka õppepuhkust. „Aga avaaktusel ütleme me kõigile otse välja – need, kes meie kooli õpingud katkestavad, enam siia tagasi tulla ei saa,” oli direktor Pedai resoluutne. „See distsiplineeriv teadmine peab neil olema.”