NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
30.07.2018 09:16
"Suur vigade parandus Haapsalu linnuses ja kuidas leiti viis sajandit kadunud rahakott"

Nii kirjutab Päevaleht täna.

Eesti ajalugu II kirjeldab piiskopi l a m p k a s t i uputamisest sessamas Haapsalu linnuse „Rootsi käimlas”.

„Detsembris 1380 võtsid neli toomhärrat ja mõned aadlimehed oma piiskopi Haapsalus vangi. Teda hoiti mõnda aega Koluveres ja viidi siis üle Kuressaarde. Siin leiti piiskop 10. märtsil 1381 linnuse l a m p k a s t i s t surnuna. Piiskopkonnas oli puhkenud sisesõda ja kui ühed kinnitasid, et tegu oli mõrvaga, siis teiste arvamuse järgi hukkus elatanud mees põgenemiskatsel. Riia peapiiskop igatahes süüdistas juhtunus toomhärrasid, kes tegutsenud Saksa ordu õhutusel. Piiskopkonnas jätkusid kokkupõrked tüli osapoolte vahel, mis tõi eriti Haapsalus kaasa rüüstamisi ja põletamisi. Segaduste periood kestis mitu aastat, Tallinna sõdureid kasutades tungis piiskopkonda Saksa ordu vägi ja see läks ordu kontrolli alla. Uue piiskopi, Kölni vaimuliku, Johannes Sluteri nimetamine Avignovi paavsti poolt 1383. aastal oli puhtvormiline ja Rooma paavsti esitatud piiskopikandidaat, tuntud teoloog Heinrich von Langenstein loobus kaheldava väärtusega pakkumisest ning eelistas professuuri Viini ülikoolis. Alles 1385. aastal pühitseti ametisse piiskop Winrich von Kniprode, Saksa ordu kunagise nimekaimust kõrgmeistri Winrich von Kniprode vennapoeg.”

Olgu siinkkohal täheldatud, et „Eesti ajalugu II” pühendab selle sama sajandi eestlase jaoks märksa olulisema ajaloosündmuse – Jüriöö ülestõusule aastal 1343 – k ü m m e korda vähem tähelepanu, seda nii veergude arvu või siis tähemärkide arvu võrdluses.
30.07.2018 10:35
Eesti biograafiline leksikon, K/Ü LOODUS, Tartu, 1926 – 1929, artikkel „Dreileben”

Mässu rahustamisel olid eestlased raskelt kannatada saanud. Hukkunute arv oli tolleaegse rahva arvuga võrreldes kohutavalt suur, nii suur, et Eesti mässu mahasurumine on võrreldav verisemate ajaloosündmustega. Suures Eesti mässus kannatas eriti ka Harju-Viru ja Lääne vasalkond, kelle liikmeist mässus palju hukkus. Ka oli vasalkondadele tulunduslikult raske hoop antud: mõisad maha põletatud ja palju orjuse- jne. kohustuslikke hukatud. Eriti rasked olid aga mässu tagajärjed talupoegadele, kes kaotasid oma ehitused ja liikuva vara. Sakslased olid mässu mahasurumisel hirmsa töö teinud: alguses tapeti kõik, kes ette juhtusid, pärast hakati hukkamise piiri pidama, et enesele töötegijaid orje säästa. Suure Eesti mässu mahasurumine on tumedamaid ja verisemaid lehekülgi ajaloos.

[Jüng. Livl. Reimchchronik des Barth. Hoeneke 1315 - 1348, herausgeg. v. K Höhlbaum (1872); Renner: Die Chronik Wiegands von Marburg, herhausgeg. v. Th. Hirsch (Scriptores rer. Prussic. II, 1983); H. G. Porthan, M. Pauli Juusten … Chronicon episcoporum Finlandensium (Aboae, a. MDCCXCIX); UB I (1853), II (1855), VI (1862 -1865); Bunge, Herzogth. Estl; A. v. Gernet, Forsch, z. Gesh. D. Ball. Adels I (1893), II (1895). - Võrdle mässu kirjeldust ka. Teoses: J. Luiga, „Eesti vabadusvõitlus 1343 - 1345) (1924). H.S.]
30.07.2018 10:45
Enn Tarvel koguni vaikib maha oma sel aastal ilmunud "EESTI RAHVA LUGU" Jüriöö ülestõusu mainimise isegi pealkirja tasemel:
Jaagupipäev
Jüriöö ülestõusust, sellest eestlaste 1343. aasta vastuhakust, on palju kirjutatud, aga vähe teada ...
30.07.2018 12:01
Kontserdisaal-juurviljahoidlad on ikka nõukogude võimu ja sossepp Aluve sosserdised, Siilile teadmiseks!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega