Suureks paisunud kopraseltskonna ehitustöö häirib Järvamaa põllumehi
Näiteks Järvamaal on seetõttu juba kümmekond põllumajandusühistut kohalikult keskkonnateenistuselt paisude lammutamiseks luba palunud.
Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Aleksander Siimensoni sõnul on hetkel maakonnas optimaalse 370 kopra asemel ligikaudu 800 kobrast. Kuna loomade hulk on oluliselt suurenenud, lubab teenistus inimestele tülikaks muutunud loomi üleujutatud piirkondades suvel küttida.
Kipuvad kraavidesse
Siimensoni sõnul taotlevad koprapaisude lõhkumiseks Järvamaal lubasid peamiselt põl-lumajandusühistud ning inimesed, kellel pole jahitunnistust. Lisaks metsaalade üleujutamisele kipuvad agaralt levinud loomad põllumajandusettevõtete uudismaade kraavidesse, ohustades põldusid liigniiskusega. “Kuna kraavikallastel on hakanud kasvama pajuvõsa, tunnevad koprad end põldude vahel sama hästi kui metsas,” ütles Siimenson.
Siimenson kinnitas, et näiteks Valgamaal on olukord kobrastega veelgi hullem. “Kui meie maakonnas lasevad jahimehed keskmiselt 350 kobrast aastas, siis Valgamaal tavaliselt 600 ringis,” ütles ta. “Kopraid võiks meil kaks korda rohkem lasta.”
Kümneid aastaid kopraid uurinud Nikolai Laanetu metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest kinnitas, et Eestis on viimase loenduse andmetel umbes 17 500 kobrast. “Kobraste hulk on kogu aeg kasvanud, kuid praegu on mitmel pool tagasilööke olnud,” ütles Laanetu.
Selle põhjusena osutas Laanetu kobraste üleasustusele, mistõttu palju loomi hukkub omavaheliste kiskluste käigus. “Kui koprad on piisavalt kaua ühes kohas elanud ning toidubaas kehvaks jäänud, hakkavadki nad intensiivselt paise ehitama,” selgitas Laanetu.
Koprad Eestis
Kobraste hulk hakkas meil jõudsalt kasvama 1957. aastast, kui Jägala jõgikonda toodi Valgevenest esimesed kümme kobrast. Kõige rohkem on kopraid siginenud Pärnu, Valga- ja Võrumaale.
Paljude kobraste paistiikide taha tekivad väärtuslikud ning liigirikkad elukooslused, mis on kevadel konnadele olulised kudemiskohad. Ühe koprapesakonna kohta on Laanetu andmetel keskmiselt kaks ja pool paisu, mis teeb Eesti peale kokku umbes 10 000–12 000 paisu.
Vett paisutab kobras selleks, et raskemaid toidukoguseid tassida. Ühtlasi laiendab ta seeläbi oma elamis- ja toitumisala. Sageli võivad paisud olla paarisaja ruutmeetri suurused. U.K.
