Suurest savilasust saab pisike Pärt


Suurest savilasust saab pisike Pärt
Kujurid Paul Mänd (vasakul) ja Aivar Simson ning veel lõpetamata savipoissPille-Riin Pregel

Eesti Päevaleht nägi skulptorite suurt saladust: kaks karvast meest silitavad päevade kaupa hellalt savi, millest sünnib poisiohtu Arvo Pärt.

Skulptuuriateljee Tammispeal ehk Seakülas on täis päikeselõõska ja savitolmu, rääkimata sigaretiaroomidest ja higipiiskadest. Kesk organiseeritud kaost seisab muumialik kuju, riideribadesse mässituna. Skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd harutavad aeglaselt kuju ümbert lahti märgi riidepalakaid.

Kõigepealt tulevad välja poisikese sääred. Vibalikud kui särjeniisad. Siis lühikesed püksid, natuke lotendavad, kuid aastatevanuse rihmaga kindlalt kinnitatud. Pintsak, mille iga õmblus ja voldid räägivad olnud aegadest. Särk, kuidagi kipakalt seljas.

Aga poisi pilk! Pilgus on pinge ja pilgus on huvi, nagu ka jalgades ja veel lõplikult valmimata kätes, mille otsast praegu turritavad välja armatuurrauad. Varsti sõidab Simsoni ateljee väravast sisse ürgvana jalgratas, mis läheb selle poisi käte vahele.

Aseri savi, millest rattaga poiss vormub, on varem olnud osaks tuvist ja hundist ja hirvest ja koerast ning võib-olla ka ühest maailmatuma isasest sümbolist. Tä­na valmib sest savist maailmakuulus helilooja Arvo Pärt, kuigi tegelikult keegi ei ütle, et see on Pärt.

Ometigi on Arvo Pärt oma lapsepõlvelinna Rakvere inimestele jäänud viiekümnendate algusest meelde just jalgrattaga poisina. Üks täiesti tavaline pi­sike kraade linna keskväljakul, kus posti otsas oli krapp ehk „mögafon”, mis mängis muusikat. Muusika oli klassikaline. Ja poisiohtu Arvo sõitis oma jalgrattaga ikka ringiratast ümber posti ja kuulas muusikat. Teiste meenutuste kohaselt oli Arvol jalgratas kaasas sellepärast, et ta kartis oma muusikakuulamise huvi pärast imelik näida. Tavalist jalgrattaga poisikest ei pea ju keegi imelikuks.

Nii või teisiti – Rakvere linnajuhtidele, kes on Pärdi ka linna aukodanikuks kuulutanud, see lugu meeldis. Meeldis nii väga, et lugu otsustati pronksi valada ja uute muusikalembeste Arvode innustuseks linna keskväljakule püsti panna.

Savine tandem

Kõik konkursitööd olid kenad, poisike nii- ja naapidi vormitud, koos jalgrattaga, posti juures kuulamas. Aga üks kenadest töödest oli suisa eriline, sest selles oli pinge sees. Kohe selline pinge, et võis mitte ainult näha, vaid ka kuulda, kuidas poiss rattaga tõesti muusikat kuuleb. Nii tellimus Aivar Simsoni ateljeesse rändaski. Avamiseni on jäänud vähem kui kaks kuud.

Kaks karvast meest silitavad hoolega savist poisikest. Nende sõrmed on nii hellad ja tundlikud, et vähimgi mittevajalik konarus või kivike leitakse üles. Nii käib see silitamine ja veidikese savi lisamine ja selle veidike vähemaks võtmine igal hommikul alates kümnest. Sest mehed teavad – hommikuti on silm kõige erksam.

Kuju tiirleb alusel ringi ja Aivari käe alt läbi käinud pintsakuhõlm saab täiendust ka Pauli käest. Savist sandaaliveerele, mil­le kallal Aivar nokitseb, Paul aga tä­helepanu ei pööra. Tõuseb hoopis toolile ja seirab savipoisikest taeva poolt. Nii käib töö päevad läbi.

Algselt oli poisike vaid traatkarkass. Seejärel võinuks temaga teisi poisikesi hirmutada, sest karkassi ehk kondistiku ümber tõmmati pehmema traadiga hulk penoplasti. Tulem oli kõik muud kui klassikalises mõttes ilus. Siis läks mängu savi ja valmis alasti poisike. Seejärel tehti riided selga. Veel on jäänud tarkade silmade kohale modelleerida soni. Silmade ja lõua tabamiseks on abi vanadest piltidest, mille suurendused hunnikutena laudadel vedelevad ja kõikjal selle rattaga poisikese kavalat, kuid iseteadlikku silmavaadet silmata lasevad.

Ja siis veel autentne nelja-viiekümnendate jalgratas käte vahele. Seegi saab savist kuue.

Ning siis saabuvad ühel päeval savipoisist kipsvormi võtjad. Too vorm omakorda täitub pronksiga, et lõpptulemus septembri alguses Rakvere keskväljakule jõuaks.

Aga savikuju? Varsti seda lihtsalt enam pole. Savi saab taas tükkideks ja rändab kasti tagasi. Ja saab hiljem taas uueks – kas kassiks, karuks või hundiks, tont seda teab. Kõik oleneb karvaste meeste tundlikest sõrmedest.

Arvo Pärt ja Rakvere

Tulemas Pärdi pidunädalad

•• Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Kahe ja poole aastaselt sai tema koduks Rakvere.

Loe veel

•• 1950–1954 õppis ta Rakvere I keskkoolis, lastemuusikakooli lõ­petas 1953. aastal klaveri erialal.

•• 1995. aastal, Pärdi 60. sünnipäeval, kuulutati helilooja Rakvere aukodanikuks.

•• 2005. aastal toimus Rakveres Arvo Pärdi sünnipäeva tähistamiseks suurejooneline rahvusvaheline festival.

•• Möödunud aastal annetas Pärt poole Eesti riigilt saadud miljonikroonise elutööpreemia Rak­vere ja Paide muusikakoolile instrumentide ostmiseks.

•• Skulptuur „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas” avatakse Rakveres septembris Arvo Pärdi 75. sünnipäeva ajal.

•• Pärdi pidunädalaid peetakse Tallinnas, Paides ja Rakveres

17. augustist 17. septembrini.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare