Suurim summa 350 miljonit esiklapse toetuse tõusuks
Tulumaksu alandamise ajagraafiku tulemusena säilis vanemapalk maksimaalselt kuni 15 800 krooni ning üle seitsme aasta tõuseb esimese lapse toetus. Tublisti saab raha juurde haridussüsteem palkade, koolitustellimuse ja investeeringute tõusuga, kuid täpseid summasid eile paika ei pandud.
Tulumaksu alandamist alustab valitsus uue kokkuleppe järgi järgmise aasta asemel 2005. aastal ning igal järgneval aastal langeb tulumaks veel kahe protsendi võrra. 20 protsendini peaks tulumaks kahanema 2007. aastal.
Peaminister Juhan Partsi sõnul tähendas kompromiss, et valitsuse töörahu on taastatud ning järgnevatel päevadel tuleb kõikidel valitsuse liikmetel arutada, kuhu suunata tulumaksu- reformi edasilükkamisest vabanevad vahendid.
Loodavad leppida
Küsimusele, kas valitsuskriisi algatanud Rahvaliit on Reformierakonnale ja Res Publicale hea ja usaldusväärne koalitsioonipartner, vastas Parts, et poolteist nädalat tuliseid vaidlusi on löönud koalitsiooni tõsise mõra.
“Ma usun, et tööga, mida saame teha enne jõule ja järgnevatel aastatel, mõra paraneb,” ütles Parts. Täielikule leppimisele lootis ka Reformierakonna esimees Siim Kallas. Rahvaliidu juht Villu Reiljan lubas omaltpoolt, et nad käituvad edaspidi koalitsioonileppe ja rahva tahtmiste järgi.
Reiljani sõnul sõlmiti kokkulepe keerukate läbirääkimiste käigus. Pärast neljatunnist koosviibimist ütles ta, et kulutatud ajast võidab kõige rohkem rahvas. “See ongi tegelikult see, miks me koos oleme ja muidugi olen mina tulemusega täiesti rahul,” lisas Reiljan.
Esiklapsele 300 krooni
Kõige kauem vaidlesid kolm koalitsioonipartnerit esimese lapse toetuse tõstmise üle. Siiski jõuti kokkuleppele, et uuest aastast on esimese lapse toetus senise 150 krooni asemel 300 krooni.
Partsi sõnul oli kaalumisel ka teisi alternatiive. “Leidsime lõpuks, et see tõus oleks jätkuks vanemahüvitisele,” lausus ta.
Kallas tunnistas, et tegu on pisut problemaatilise sammuga, sest vaid kolmandik toetusrahast läheb neile, kes seda vajavad. “Mõistlik oleks seda teha paindlikumalt, aga me aktsepteerime partnerite arvamust,” lisas ta.
Esiklapse toetuse kahekordistamine nõuab riigieelarvest juurde 350 miljonit krooni ja puudutab enam kui 196 000 peret.
Kallas ütles, et Reformierakond pidi läbirääkimistel tegema mitmeid järeleandmisi. Siiski rõhutas ta, et Reformierakonda rahuldas partnerite kindel sõna, et tulumaksureform saab seadusliku aluse.
“Nõustusime sellega, et tulumaksumuudatus tuleb ning selle täitmine pannakse seadusesse kirja,” ütles Kallas. Eile pandi paika põhilised lähtealused, kuhu maksureformi edasilükkamisest vabanevad vahendid suunata, detailse rahajaotuse otsustavad ministrid.
Rahvaliit, Res Publica ja reformierakond jõudsid eile kokkuleppele.
I. Tagame keskpika perioodi (5-aastase tsükli) jooksul ülejäägiga või tasakaalus valitsussektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste, eelarve, vastavalt Maastrichti lepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumidele.
Koalitsioon tagab riigieelarve iga-aastase kasvu proportsionaalselt sisemajanduse kogu- produkti kasvuga.
II. 2004. aasta eelarve eelnõu ja sellega seonduvatesse seaduseelnõudesse tehakse järgnevad muudatused:
1. Koalitsioon alandab maksukoormust, tõstes tulumaksuvaba miinimumi 2000 kroonini ja alandab tulumaksu 20%-ni. Seda teeme järgmises tempos:
* 2004. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1400 kroonini
* 2005. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1700 kroonini ja tulumaksu määr alaneb 24%-ni;
* 2006. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 2000 kroonini ja tulumaksu määr alaneb 22%-ni;
* 2007. aastast tulumaksu määr alaneb 20%-ni;
Maksumuudatused seadustatakse 2003. aasta jooksul.
2. Koalitsioon võtab vastu 125 SE riigikogu menetluses oleval kujul.
3. Punkti 1 täitmise arvel 2004. aasta eelarves vabanevate vahendite abil suurendame 2004. aastal kohalikele omavalitsustele eraldatavaid vahendeid haridus- ja kultuuritöötajate palkade tõstmiseks ja riiklikku koolitustellimust kõrgkoolidele (sh kulusid residentuuri tellimusele ja emeriitprofessoritele). Kahekordistame esimese lapse toetuse. Toetame täiendavalt avalik-õiguslikku ringhäälingut,
kiirabi ja päästeteenistust, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut, teede ehitust, eesti keele õppetaseme tõstmist muukeelses haridussüsteemis, eesti tudengite õppimist välisülikoolides ning suurendame kultuuriinvesteeringuid.
Maksame tagantjärele lubatud toetused ühinenud omavalitsustele.
III. Nimetatud muudatuste sisseviimise järel koalitsioonipartnerid toetavad
riigikogus 2004. aasta riigieelarve eelnõu, kõigi sellega seonduvate eelnõude ning kõigi koalitsioonileppe alusel üheskoos väljatöötatud eelnõude vastuvõtmist.
IV. Koalitsioon töötab välja tervikliku eelarvestrateegia aastateks 2005–2007, mis kindlustab kõigi koalitsioonilepingu punktide täitmiseks vajaliku rahalise katte hiljemalt seitse kuud enne uue eelarveaasta algust.
Iga järgneva aasta (2005–2007) riigieelarveliste eraldiste proportsioonid räägivad koalitsioonipartnerid läbi vastava aasta eelarvemenetluse käigus.
V. Maakondliku juhtimistasandi korrastamiseks ja tõhususe suurendamiseks, et kindlustada maakondade tasakaalustatud areng tehakse järgmist:
Eestis jääb kehtima ühetasandiline omavalitsussüsteem.
Omavalitsusüksuste liitude seadust täiendatakse selliselt, et on võimalik anda liitudele juurde täiendavaid omavalitsuslikke funktsioone koos vajaliku finantseerimisega. Esmajärjekorras antakse üle planeeringuga seotud pädevused.
Töötame välja seaduseelnõu soodustamaks omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist.
Riiklikku haldusjaotust ei muudeta. Riiklikku haldust teostatakse 15 maakonnas.
VI. Käesoleva kokkuleppe allkirjastamise järel tagavad partnerid koalitsioonis töörahu ja jätkuva koalitsioonileppe täitmise osapoolte konsensuse alusel.
Villu Reiljan, Juhan Parts, Siim Kallas
