Ehitaja Herki Kübarsepp ei ole siiani nõustunud Eesti Päevalehe küsimustele vastama ja edastas lõpuks oma sõnumi advokaat Anti Aasmaa kaudu. „Kõik tööd on Tapa Ehitus teinud kvaliteetselt,” kinnitas Aasmaa. „Katus ei ole viltu ega lase ka läbi – asjaolu, et konkreetne lahendus kellelegi ei meeldi, ei tähenda ehitusnormide rikkumist. Osutatud katus pidas ilma ühegi deformatsioonita ehitusnorme ületanud lumekoormusele vastu ka sellel talvel, mis on juba fakt iseenesest,” väitis Aasmaa. „Tehtavad tööd on täpselt fikseeritud poolte vahel sõlmitud lepingus. Palkide vahetust lepingus fikseeritud ei olnud,” jätkab Aasmaa.

Kui pereisa meenutas, kuidas Kübarsepp käis talle tungivalt peale, et ta ehitusele järelevalvet ei võtaks, ja isegi ähvardas teda pärast vallavalitsuses järelevalve kohta küsimist, siis advokaat kinnitab, et ehitaja ei olevat seda teinud ja ikka soovitanud järelevalve võtta.

Saanuks uue maja

Siiani on selgusetu, miks ehitaja küsis suurperelt kohe algul summasid, mis olid kõvasti üle turuhinna. Katuse renoveerimise ruutmeetri hinnaks ilma käibemaksuta määras ehitaja 627 krooni. Omanikujärelevalve spetsialisti Mait Lillemäe hinnangul võib selle töö hind, arvestades, mis materjale kasutati, olla suurusjärgus 450 krooni ruutmeeter. Välisseina soojustamiseks ja voodrilaudadega katmiseks määras ehitaja hinna 879,60 krooni ruutmeeter. Arvestades kasutatud materjale peaks see hind Lillemäe hinnangul olema 550.

Et üldse ehitust alustada, nõudis Heiki Kübarsepp perelt peale 320 000 Kredexilt saadud krooni veel lisalepinguga 16 000 krooni, sest katusematerjal olevat kallinenud. Selle summa pere ka maksis. Eksperdi hinnangul ei olnud ka see põhjendatud. Eesti Päevalehte nõustanud ehitusspetsialistide sõnul võinuks perekond Kredexilt saadud summa eest saada korraliku uue majakarbi, mitte pooliku lahenduse – ja sellegi praagi, nagu praegu on.

Advokaat Aasmaa märkis, et tegemist ei olnud pettusega, sest pereisa leppis hindadega ja kirjutas lepingutele alla.