Suurröövi lahendus jääb poolikuks

Mullu septembris Tallinnas röövitud 11,6 miljonist kroonist kadus seitse miljonit koos kahe põgenenud röövliga Venemaale, ülejäänud kuus Eesti suurimas röövis osalenut saavad lõpliku süüdistuse sel nädalal.

Tallinna politseis lõpule jõudev uurimine näitas, et röövimise ettepaneku tegi Maakri tänavas asuva Krooni valuutavahetuspunkti kriminaalse taustaga turvamees A. H. Aastaid tagasi mõistis Lääne maakohus A.H. süüdi varguses ja autoärandamises.

VENEMAA "KÜLALISESINEJAD". Kuriteoskeemi mõtles välja varem röövimise eest süüdi mõistetud vene mees koos kahe kaaslasega. Röövi toimepanijateks olid kolm varem karistamata meest, kellest kaks viibisid Eestis ajutiselt. "Nii-öelda külalisesinejad Venemaalt," märkis endine Tallinna kriminaalpolitsei ülemkomissar Mati Erik.

Kuriteokohalt põgenemiseks värbasid kurjategijad taksojuhi, kellele organiseeriti alibi. "Nad arvestasid, et politsei jõuab uurimisega taksoni välja," ütles Erik.

Rööv pidi toimuma ajal kui A.H. tööl viibib. Esimest korda üritati valuutavahetuskontorit röövida augusti lõpul, kuid A.H. näitas tänaval oodanud kaaslastele läbi akna, et aeg ei sobi. Sama kordus teisel katsel septembri alguses.

Kolmandat korda sõitis kurjategijaid täis takso Ühispanga peahoone kõrval asuvasse parklasse pühapäeval 12. septembril pärast lõunat. Veidi hiljem väljus A.H. valuutavahetuspunktist ja suundus Tallinna kaubamajja süüa ostma. See oli märguandeks, et "plats on puhas".

Esimesena sisenes kontorisse heledapäine kurjategija, kes palus vahetada 20 USA dollarit, hüppas üle leti ja surus kontoris üksi viibinud naise pikali. Talle järgnenud kaks röövlit avasid seifi äärel seisnud võtmega rahakapi ja ladusid seal olnud eri riikide rahatähed kotti.

Lahkudes võtsid nad kaasa turvakaamera videosalvestuse, istusid tänaval taksosse, sõitsid umbes 500 meetri kaugusele Kunderi tänavale, kus istusid neid oodanud autosse ja kadusid.

Kuriteost teatas politseile töökohale naasnud A.H., kelle väitel võis röövleid aidata valuutavahetuse juures seisnud musta värvi Ford Sierra takso. Sama kinnitas mitu tunnistajat.

Politsei selgitas kiirelt, et kirjeldusele vastavaid taksosid oli Tallinnas ainult üks. Taksojuht rääkis ülekuulamisel, et röövlid peatasid ta valuutavahetuse juures käeviipega ja veidi üle

50-kroonise taksoarve maksis üks kurjategijaist oma rahakotist võetud rahatähtedega.

Politsei uskus taksojuhti, sest taksomeeter oli mehel röövleid vedades töötanud. Kahtlusi tekitas politseinikes aga turvamehe jutt, et ta käis iga päev töölt väljas süüa ostmas. "Me olime algusest peale veendunud, et näiliselt rahulikuks jääv turvamees on loosse segatud," ütles ülemkomissar Mati Erik.

ÜHISPANGA TURVAKAAMERA VIIS JÄLILE. Kaks nädalat hiljem õnnestus politseil taksojuht siiski vahele võtta – kurjategijad unustasid ära Ühispanga turvakaamera, mis panga juures röövlid ja taksojuhi videolindile jäädvustas.

Taksojuht tunnistas, et sai veoteenuse eest 50 000 krooni ja rääkis, kuidas röövlid pärast kuritegu taksos rõõmust röökisid: "Kas sa usud, et me saime sealt 12 miljonit!"

Järgmisel päeval – 30. septembril – vahistati kuus kuriteos kahtlustatavat. Neist kolm üritasid Eestist põgeneda. Ohtu aimates olid nad Lätis tellinud eralennuki, millega plaanisid Hispaaniasse lennata. Tallinnas istusid nad äsjaostetud uude Mercedesesse ja kihutasid Ikla piiripunkti, kus piirivalve nad äsja saadud tagaotsimisteate põhjal vahistas. "Kui me oleks teatega pool tundi hiljaks jäänud, oleks nad läbi lipsanud," tunnistas ülemkomissar Erik.

PEITIS RAHA MAHLAPAKKI. Vahistatute juurest leiti ligi 7000 USA dollarit ja Läti latte, kokku oli autos raha ligi 150 000 Eesti krooni väärtuses. "Eks nad kartsid suurt summat konfiskeerimise hirmus piirile kaasa võtta, hiljem oleks neile siit raha vähehaaval järele saadetud," arvas tollane Tallinna abiprefekt Kalle Klandorf.

Meeste Tallinna kodudest leidis politsei veel mitu miljonit krooni. Üks vahistatu oli oma osa peitnud apelsinimahla pakki. Ööpäevaga sai politsei röövlite saagiks langenud 11 636 904 kroonist tagasi üle nelja miljoni. Seitse miljonit oli koos "külalisesinejatega Venemaalt" kadunud üle Narva piiri. "Nemad said minema mitu päeva enne vahistamiste algust," ütles Klandorf.

Sel nädalal esitab uurija kuriteoga seotutele lõplikud süüdistused. Röövis osalemise ja selle organiseerimise süüdistuse saavad kontoris röövimas käinud eestlane, kolm organisaatorit ja taksojuht. Samuti saab kuriteosüüdistuse ühe kinnipeetu sugulane, kes röövist kuuldes nõudis vaikimise eest 53 000 krooni. Ilmselt pääseb süüdistusest mees, kes enda väitel sai röövlitelt 18 000 krooni sünnipäevakingiks. Kõik süüdistatavad viibivad vabaduses.

Suuremad röövid ja vargused

* 22. novembri 1999 hommikul röövisid kurjategijad Raplamaal Kohilas AS Sularahakeskuse inkassaatoriauto enam kui kahe miljoni krooniga

* 9. septembri 1999 öösel

murdsid kurjategijad läbi seina sisse Harjumaal Kuusalus asuvasse Hansapanga filiaali seifi ja varastasid ligi 400 000 krooni.

* 24. juunil 1999 riisuti Miidu

rannas asuvast Hansapanga rahaautomaadist 1 154 225 krooni.

* 29. aprillil 1999 sisenes Tallin-

nas Rävala puiesteel asuvasse Ühispanga kontorisse mees, kes röövis relva ähvardusel 30 000 dollarit ehk üle 430 000 krooni.

* 8. veebruaril 1999 viisid kurja-

tegijad läbi kolme seina Tallinnas Nõmmel asuvast Hansapanga kontori seifist 823 439 krooni.

* 1998. aasta septembris röövi-

ti Tallinnas Sõpruse puiesteel Konsumi kaupluse juures turvafirma Securitas inkassaatoreid. Röövlid tapsid inkassaatori ning põgenesid ligi miljoni krooniga.

* 1998. aasta juulis viisid kurja-

tegijad Tallinnas röövitud võtmete ja turvakoodide abil Tammsaare tee pangakontorist ligi kaks miljonit krooni.

* 1997. aasta augustis rööviti

Hoiupanga Saku filiaalist ligi 860 000 krooni. Pangaröövel Mart Nippmani jõuk tabati hiljem.

* 1997. aasta juunis helistas

väidetav kurjategija Ida-Virumaal asuva ASi Oru pankrotihaldurile kes juhtis maanteel autot ning käskis tal autoaknast teeservale visata koti palgarahaga, mida ühtekokku oli 736 000 krooni.

* 1996. aasta detsembris röövi-

ti Ida-Virumaal Ahtmes Põhja-Eesti Panga filiaalist päevane sissetulek, kroone ja valuutat enam kui 100 000 krooni väärtuses.

Allikas: EPL, BNS