"Kopratammid ilmselt," pakkus Ahtme metsaülem Margus Reimann. Jahimehed pole tema sõnul asjast eriti huvitatud.

"Me oleme ise huvitatud, et raudtee kraav puhtaks saaks," kinnitas Sokman. "Muidu võib vesi hakata raudteetammi lõhkuma."

"Ühegi teise kaevanduse puhul pole meil sellist uputust olnud," kinnitas Sokman. "Aga siin oli hulk aastaid tagasi ikka päris soine kant. Nii hullu üleujutust muidugi polnud, aga nüüd on selles kohas veel lihtsalt väljapääs."

Sokmani sõnul pole selle nõiakaevu puhul põhjust rääkida kaevandusveest. "See on põhjavesi, mis on nii kõrgele tõusnud, taas on allikad tekkinud. Jõhvi kihelkonna ajaloost võib lugeda, kui palju siin igal pool allikaid oli."

Kui varem tõmbas kaevandus liigvee ära ja pumpas selle kraavidesse, siis nüüd otsib vesi looduslikku väljapääsu.

"Kui puurkaevu poleks, tuleks vesi maapinnale niikuinii," juhtis Sokman tähelepanu lõhedele kraavi põhjas. "Sealt vesi ju lausa keeb üles. Loodusele kätt ette panna ei saa."