Süütepommide loopija sihikul võis olla vaba ajakirjandus
Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi suuromaniku Hans H. Luige ämm ning äripartner sattusid ööl vastu esmaspäeva oma kodudes rünnaku ohvriks, mille eesmärk oli tõenäoliselt meediaomaniku hirmutamine.
Veidi enne kella kahte öösel viskas tundmatu kurikael süütevedelikuga pudelid Harjumaal Murastes Sauna tänaval eramu aknasse. Kaks inimest said vigastada, kuid kiirabil ei olnud põhjust kannatanuid lausa haiglaravile viia.
Umbes pool tundi hiljem kuulis Tallinnas Maarjamäel eramurajoonis keset ööd raamatut lugenud Hans H. Luige abikaasa Selle ema Aleksandra Mõtsar maja esimeselt korruselt tugevaid prõmakaid. “Arvasin, et vargad murravad uksest sisse. Ei julgenud muud teha, kui hakkasin kiiresti Selle numbrit valima, kuid ta ei saanud vastata,” meenutas Aleksandra öösel juhtunut.
Seepeale tuli Aleksandra oma teise korruse toast välja ja nägi, et läbi kahe korruse ulatuva akna taga lõõmab tuleleek. Ta helistas kiiresti päästeteenistusse, et tulekahjust teatada. Edasi käis kõik juba kiiresti. Naine jooksis trepist alla, haaras õhtul valmis pandud põrandapesuveega ämbri ning kolme ämbritäiega suutis ta süütevedelikust tekkinud leekidele ise piiri panna.
Tagantjärele imestas naine selle üle, et ta põrandapesuvee õhtul valmis pani ja selle hommikut ootama jättis.
Esmaspäeva päeval meenutasid öösel toimunut vaid pakettakna kildudeks purunenud välimised klaasid. “Algul oli vaid kaks suurt auku, mille aknasse visatud pudelid olid jätnud, kuid siis kukkus klaas tükk tüki haaval eest,” ütles Mõtsar. “See klaas mu hullemast päästiski,” võis naine rõõmustada. “Lapselapse pärast pandi siia tugevam klaas, et ta mänguhoos mänguautoga aknasse ei sõidaks.”
Kunstkiust vaip põletas käed
Umbes samal ajal, kui päästeteenistus, politsei ja kiirabi olid Maarjamäele jõudnud, ärkas Lasnamäel Hans H. Luige nõunik Tiit Maidre selle peale, kui kaks süütevee pudelit tema korteriaknasse lendasid. Üks jäi rullkardinasse kinni ja teine lendas tuppa ning süütas vaiba.
Maidre, kelle viieliikmelisest perest neli olid selle hetkeni rahulikult maganud, tormas vaipa kustutama, kuid kunstkiust vaibast lõi leek kõrgele üles ja mees sai raskeid põletushaavu. Kiirabi toimetas Maidre raskes seisundis haiglaravile.
“Näen selles, mis täna (eile – toim) öösel toimus, selget ja primitiivset katset mind minu lähedaste kaudu ähvardada,” ütles Hans H. Luik. “Keegi, kel on ettekujutus enda karistamatusest, tõenäoliselt edastas alustuseks oma “kokteilid”. Et siis võib-olla mõne kuu pärast välja tulla ja öelda: näed, Hans Luik, miski ei kaitse sind, kedagi ei tabata, nii et ära oma tegemistes enam nii aktiivne ole,” lausus Luik. “Millistes tegemistes, ei oska mina aimata.”
Luige hinnangul võis keegi üritada süütepudelite abil ette valmistada mingit “äriettepanekut”. “See on hirmutamine ehk inglise keeles terror. Üheksakümnendatel oleks pidanud vist kelleltki “katust” paluma ja “katusemaksu” maksma, mida mina iialgi pole teinud,” rääkis Luik. “Maksan oma firmadega riigile aastas hiigelsumma. Liiga palju, et end siin riigis argpükstel heidutada lasta!” lisas ta.
Liigume ajas tagasi
Luige äripartneri, hiljaaegu Tartu raudteejaama põlengu tõttu kannatanud Rein Kilgi sõnul kombitakse Eesti ühiskonnas taas lubatavuse ja lubamatuse piire. “Ja neid piire püütakse märgatavalt avardada,” tõdes Kilk, kelle hinnangul oleme paraku taas liikumas 1990-ndate alguse suunas, mil sellised vahendid olid ülimalt tavapärased.
Kilgi sõnul jäävad selliste kuritegude tõelised põhjused politseil lahendamata. “Minu jaoks on väga murettekitav, et me ei saa riigilt teenust selliste asjade ära hoidmiseks,” ütles Kilk.
Kilgi sõnul on üks näide taolisest suhtumisest Veronika Dari mõrvajuhtum, kus on üles leitud formaalne päästikule vajutaja ja sellega on asi lahendatud. “Ja me oleme rahul. Mina küsiks: kes selle tellis?”
Kilgi meelest on küsimus selles, et niisugused asjad üldse toimuvad ja neid millegipärast aktsepteeritakse. “Kui ütleme, et juriidilise korrektsuse piir on ülim, siis sinna mudelisse sobib asjade formaalne lahendamine muidugi hästi,” lisas Kilk.
“Mina võin täie kindlusega öelda, et kolleeg Hansul ei jää küll ükski artikkel kirjutamata või ükski Ekspressi materjal või ükski mõte “Keskpäevatunnis” avaldamata ega ükski äri tegemata. Ei mina ega tema mõtle sellistes kategooriates, et me äkki nüüd midagi ei teeks,” lausus Kilk.
Luik kinnitas ka ise, et ühtegi teemat ei jäta Ekspress või Päevaleht üles võtmata, ühtegi artiklit trükki andmata sellepärast, et keegi ähvardab. “Jah, viimase aja teemade kohta on kuulda olnud, et “ajakirjanikud ei tea, kelle vastu nad astuvad”. Küll nad teavad! Ja ega Ekspress Grupis pole tsentraalne juhtimine, et “vana” jagab koosolekul käske,” ütles Luik.
Eile kriminaalpolitseile tunnistusi andnud Hans H. Luige sõnul oleks Eestil ammu tarvis rohkem kriminaaluurijaid ja prokuröre, et sellised seltskonnad, kes terrorit kasutavad, Eestist minema pühkida.
Kommentaar
Hans H. Luik
•• Näen selles selget ja primitiivset katset mind minu lähedaste kaudu ähvardada.
Rein Kilk
•• On väga murettekitav, et me ei saa riigilt teenust selliste asjade ära hoidmiseks.
Peep Mühls
•• Rünnak Hans H. Luige lähedaste vastu on tõsine väljakutse kogu ühiskonnale.
Tiit Maidre seisund on raske
•• Kevadel 50. sünnipäeva tähistanud ning viimastel aastatel eraettevõtluses töötanud juristiharidusega Tiit Maidre (pildil) kohta öeldi Põhja-Eesti regionaalhaiglast lakooniliselt, et tema seisund on raske, kuid ta on teadvusel ning olukord püsib stabiilne. Maidret vaatamas käinud ärimehe Peep Mühlsi sõnul on Maidrel tugevad põletushaavad ja alles täna selgub, mis edasi saab. “Ta lubas raamatut lugema hakata, et tuju üleval hoida,” sõnas Mühls. Mühlsi sõnul on rünnak meediaärimees Hans H. Luige lähedaste vastu tõsine väljakutse kogu Eesti ühiskonnale.
•• ”See oli provokatiivne käitumine ja kõlab eriti irooniliselt, kui meil on samal päeval külla tulemas vaba maailma üks liidreid ning me peame end Ida-Euroopas arenenud ja demokraatlikuks riigiks, aga siin tehakse sõnavabaduse eest võitlejale selline ähvardus,” ütles Mühls.
Prokuratuur: üks käekiri
•• Ärimees Hans H. Luige lähedaste öiseid ründeid uuriva prokuröri sõnul võib kõigi kolme rünnaku puhul rääkida kurjategijate samast käekirjast.
•• “Nii Maarjamäe, Linnamäe tee kui ka Muraste ründe puhul saame rääkida sarnasest käekirjast. Kahe esimese juhtumi puhul oleme tuvastanud seose Hans H. Luigega, Muraste juhtumi konkreetset seost ülejäänutega veel uuritakse,” ütles eriasjade prokurör Steven-Hristo Evestus.
•• Prokuröri sõnul ei olnud esmaspäeva õhtuks veel kedagi kahtlustatavana üle kuulatud või kinni peetud. Küll on aga keskkriminaalpolitsei võtnud tunnistused nii Luigelt kui ka juhtumi pealtnägijailt ja kannatanuilt.
Süütevedelikuga pudelid, mida kutsutakse Molotovi kokteiliks, viitavad hästi kavandatud tellimustööle, mis on tavapärased Eestist ida pool asuvates riikides.
•• Keskkriminaalpolitsei, kes rünnaku erakordsuse tõttu juhtunut uurima asus, ei ole juba aastaid süütevedelikuga rünnakuid Eestis uurima pidanud.
Kronoloogia
Rünnakud ööl vastu
esmaspäeva
•• Ööl vastu esmaspäeva veidi enne kella kahte helistati Murastelt, et ühte Sauna tänava eramu aknasse on visatud süütepomm. Põhja-Eesti päästekeskuse teatel likvideerisid elanikud põlengu omal jõul, tallates tule surnuks.
•• Rünnakus sai vigastada kaks inimest, kes vajasid arstiabi.
•• Kell 2.32 sai politsei teate, et Pirita linnaosas Künnapuu tänaval on süüdatud maja. Maja kuulub Hans H. Luige abikaasa emale.
•• Kell 3.13 said tuletõrjujad väljakutse Lasnamäele Linnamäe teele, kus põles viiekorruselise maja esimese korruse korteri rõdu. Sündmuskohale kiirustasid tuld kustutama üks päästemeeskond Piritalt ja kaks Kesklinnast.
•• Korteris viibinud Hans H. Luige nõunik Tiit Maidre sai vigastada ja päästetöötajad andsid ta üle meedikutele. Mees viibib haiglaravil, tema olukord on raske, kuid stabiilne.
Jüri Pihl: see meenutab 1990. aastaid
Justiitsiministeeriumi kantsleri, endise riigiprokuröri ja Kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli sõnul meenutab rünnak 1990ndate algusaega.
••Teie olete tugev selle valdkonna spetsialist, millele selline rünnak viitab?
Mina ei oska enam öelda, olen sellest asjast varsti üle kolme aasta eemal olnud. Eks uurimisorganid peavad selle asja selgeks tegema, aga see paistab kuidagi 1990ndate alguse moodi. Tänapäeval lahendatakse teatud asju ikka kohtu, mitte muude võtete kaudu. Kui ongi mingeid küsitavusi.
••Kas mäletate sarnaseid teisi juhtumeid eri aegadest?
Selliseid juhtumeid oli 1990ndate alguses palju, need ei olnud mingi haruldus.
••Millistel asjaoludel selliseid rünnakuid tehti?
Siis oli riik veel väga noor ja teda ei võetud nii tõsiselt kui praegu. Nüüd on asi ikkagi tsiviliseeritud, seepärast panebki imestama selline asi. Aga eks prokuratuur ja politsei teavad paremini seda asja.
••Kas tuleb äkki meelde mõnda markantset sarnast juhtumit varasematest aegadest?
Siis oli kogu aeg rünnakuid, küll üks grupeering, küll teine grupeering. Mõned said ka hiljem avastatud ja osa jäigi avastamata. Iga kuu lasti keegi kusagil õhku ja surmajuhtumeid oli päris palju. Ma ei hakkaks konkreetseid nimesid nimetama. Aga osa neist saadeti ka kohtusse omal ajal ja pärastpoole hakkasid nad oma karistusi kätte saama ja siis lõppesid sellised asjad ära.
••Kas läks üle siis seepärast, et riik hakkas paremini funktsioneerima.
Arvan küll.
Sigrid Laev
