Suutmatus reovett puhastada võib Eestile rikkumismenetluse kaela tuua

Riigikontrolli hinnangul ei suuda Eesti 2010. aastaks tagada kõigis asulates piisavat reovee puhastust, mistõttu võib Euroopa Liit Eesti suhtes rikkumismenetluse algatada.

Puhastamiskohustuse täitmata jätmise tõttu võib Euroopa Liit algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse, vahendas riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson. Ka europrojektide toel pole reoveekäitlus jätkusuutlikult korraldatud, kuna vee- ja kanalisatsioonihinnas ei arvestata kõiki kulusid ning pole selge, kuidas toimub uute rajatiste edasine majandamine.

Suur osa maapiirkondade puhastusseadmeid ei tule reovee puhastamisega toime ja vajavad täiustamist või väljavahetamist. Amortiseerunud kanalisatsioonitorustike tõttu lekib reovett pinnasesse ning see võib tuua kaasa inimeste haigestumise ja veekogude kinnikasvamise liigse toitainete sisalduse tõttu.

Kogu Eesti territoorium on reostustundlik ala, kuna madalast pinnamoest tingitud vee aeglane vahetumine veekogudes soodustab toitainete liigset settimist. Ainult 37% Eesti pinnaveest moodustavad sellised veekogud, mille seisund ei ole ohustatud. Tööstuses ja olmes tekkiv heitvesi ning ka põllumajandus on aastate jooksul põhjustanud siseveekogude ja Läänemere reostumist ning ökoloogilise seisundi halvenemist.

Eesti on inimeste tervise kaitseks ja ka Euroopa Liidu keskkonnanõuete täitmiseks kohustatud parandama nii joogi- kui ka reovee puhastamise kvaliteeti ja saavutama veekogude ökoloogiliselt hea seisundi. 2010. aasta lõpuks tuleb reovesi kokku koguda ja puhastada kõigis asulates.

Veemajanduse infrastruktuuri ehitamiseks on võimalik taotleda suuremahulist toetust ELi Ühtekuuluvusfondist. Seni on fondist eraldatud raha kasutamine Eestile katsumuseks olnud, sest kogemusi nii mahukate investeeringute algatamisel ja juhtimisel on vähe.

Riigikontroll hindas aastatel 2004–2006 kolme projekti – Läänesaarte, Matsalu ja Emajõe-Võhandu – ettevalmistamise ja käivitamise edukust ning nende toel arendatud veemajanduse jätkusuutlikkust. Audit hõlmas 63 omavalitsust ja 7 nende asutatud vee-ettevõtte tegevuspiirkonda.

Peamise puudusena toodi välja see, et kohalikud omavalitsused kavandavad veemajanduse korrastamiseks liiga vähe raha. Teiseks ei ole need projektis osalemisest piisavalt huvitatud ning samuti puudub neil selleks kohustus. Väiksemad omavalitsused ei suuda piisavalt projekte kaasrahastada. Osad omavalitsused on ka projektid halvasti ettevalmistanud.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul kulub kõigis asulates reoveekäitluse ELi nõuetega vastavusse viimiseks 2007.– 2013. a 18 miljardit krooni, praegu on aga sellel perioodil kavas kulutada veemajanduse ja jäätmekäitluse arendamiseks vaid 12 miljardit krooni.