Tallinna keskkonnaametil on käigus hange asutuse leidmiseks, kes kaardistaks linna kõige mürarikkamad piirkonnad. Kaart peab valmima 30. juuniks.

Srateegiliselt mürakaardilt saab linnavalitsus jälgida, et elurajoonidesse ei kerkiks elanikke lärmiga häirivaid rajatisi, nagu näiteks tööstusettevõtted ja raudteeharud. Samuti peaks kaardilt selguma ka vaiksed alad, mida sellistena peakski linnavalitsus säilitama.

Valmides pannakse mürakaart kõigile huvilistele tutvumiseks Tallinna koduleheküljele.

Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvitsa sõnul on kaardist abi ka inimestele, kes otsustavad, kuhu soetada oma kodu. “Kui inimene oskab kaarti lugeda, siis ta saab sealt kätte informatsiooni, kas ostetav eluase asub mürarikkas piirkonnas või mitte,” lausus Kõrvits.

“See, et tegu on mürarikka piirkonnaga, ei takista sinna maja ehitamast, vaja on lihtsalt teistsuguseid ehitusmaterjale ja muid meetmeid, millega elimineerida müra jõudmine korterisse,” rääkis Kõrvits.

Abiks arendajatele

Raudtee ääres elava Maria Jotautase arvates oleks kaardist linnaelanikele kasu. “Kindlasti mõjutab kaart elanike otsuseid. Kuhugi mürarikkasse paika elama asudes võtab inimene endale ju riski. Kuigi inimene harjub lärmiga, on sellel tema tervisele pikaajaline negatiivne mõju,” leidis Jotautas.

Mürakaart on abiks ka kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rajada mürarikkasse piirkonda vaikust nõudvat elu- või töökeskkonda. Kõrvitsa sõnul annab kaart arendajatele võimaluse müra võimalikkust oma töös arvestada.

Arco Investeeringute AS-i juhatuse liige Veiko Taevere ei osanud mürakaardi mõju kinnisvaraettevõttele hinnata. “Esialgu ei oska mingit konkreetset kaardi kahju või kasu hinnata. Linn on siiani pidevalt detailplaneeringute etapis kahtluse korral nõudnud selliste uuringute korraldamist ka enne nimetatud

strateegilise mürakaardi valmimist,” ütles Taevere.

Eelmine mürakaart koostati 1997. aastal, kuid see on juba aegunud. Vastavalt praegu kehtivale seadusele ja Euroopa Liidu nõudmistele tuleb kaarti uuendada iga viie aasta tagant, Madis Kõrvitsa arvates on see aeg liiga pikk. “Tänapäeva kiirelt arenevas linnas on see kindlasti liiga pikk aeg, sest muutused, näiteks massiline autostumine, toimuvad kiiremini. Viieaastane Euroopa Liidule esitamise ajaintervall aga ei tähenda, et seda tööd ei võiks teha pidevalt,” rääkis Kõrvits.

Mürakaardi koostamiseks kasutavad asutused spetsiaalset arvutiprogrammi, mis modelleerib müra levikut selle reljeefi järgi ning arvestab ka seda, kuidas müra levib läbi eri seinamaterjalide.

Strateegiline mürakaart peab valmis olema 30. juuniks, selle maksumus ja koostaja ei ole veel teada. Praegu kogub linn vajalikke andmeid ja valmistab tööd ette.

Kommentaar

Madis Kõrvits

Tallinna keskkonnaamet

Kui on teada, et tegu on mürarikka piirkonnaga, siis tasub alati uurida selle piirkonna kohta tehtud detailplaneeringut ja ka maja ehitusprojekti, kuhu on lisatud müra mõõtmistulemused või modelleerimised.

Hiljem avastatud ebameeldivusi on paraku raske parandada või kõrvaldada.

Näiteks on väga keeruline suurt magistraaltänavat sulgeda või raudteeliiklust ümber suunata, kuigi uute korterite omanikud ei pruugi teada, et nad asuvad elama mürarikkasse kohta. Siis hakatakse kaebama müra või õhusaaste üle. Kõige lihtsam on alati kohapeal ära käia.