Suvekuumus ajab lindudel ja loomadel keele vesti peale

Metssead otsivad varju mudaaukudes, põd­rad jahutavad end kaelani vees istudes.

Kui talvel tuli metsaelukatel hakkama saada erakordselt paksus lumes ja käredas külmas, siis nüüd peavad nad kannatama ebaharilikku põrgukuumust.

Enam kui 30-kraadise õhusoojaga päevadel on kõige silmatorkavamateks tegelasteks pärani nokkade ja sorgus tiibadega kuskil varjulisemas kohas või siis olude sunnil otse päikeselõõsa käes lõõtsutavad linnud – ühtmoodi nii varesed, hakid, valge-toonekured kui ka kõik teised sulelised. Seejuures pole harvad juhud, et päikesepoolsesse katuseräästasse pesa teinud pääsukestel on tulnud kuumuse tõttu hukkunud poegi korterist välja pilduda.

Pärnumaa linnumees Indrek Tammekänd rääkis, et enamasti avamaastikul elektriposti otsas pesitsevad kured üritavad poegi kõrvetava päikese eest kaitsta nende kohal tiibu laiutades. Samal viisil üritavad oma võsusid varjata ka puulatvades pesitsevad kotkad.

Tammekänd märkis, et kui muidu käib metsas kõva võistulaulmine hommikuti, siis nüüd saab linde kuulda üldjuhul vaid öösel. Leitsakupäevadel, kui juba hommikul kella kaheksa paiku on õhutemperatuur tõusnud 28 plusskraadini, valitseb metsas täielik vaikus.

Elu algab öösel

Loodusemees Nikolai Laanetu osutas, et kuumus on võhmale võtnud ka suuremad ja väiksemad metsloomad, kes on sunnitud päeval varjulistes kohtades redutama ja on aktiivsed vaid öösel. „Põdrad istuvad praegu kaelani vees, sest teisiti pole neil väga paksu kasuka tõttu võimalik ennast jahutada,” kirjeldas ta.

Metssead aga naudivad samal ajal metsakraavide ääres ja lodukohtades karjakaupa mudavanne. „Ühelt poolt nad jahutavad ennast mudas püherdades, teisalt aga kaitsevad ennast nii ka vere­imejatest putukate parvede eest.”

Laanetu sõnul on looduses praegu võtmetähtsus veel – selle lähedusse hoiavad ennast nii linnud kui ka loomad.

Tammekänd viitas, et need, kes muretsevad lindude janu pärast, võiksid teha neile koduaeda väikese joogi- ja supluskoha, millele kassid ega koerad ligi ei pääse. Ta märkis, et praegustes oludes võivad sellised veesilmad kujuneda sama headeks linnuvaatluskohtadeks kui talvel toidumajad.

Kommentaar

Ain Kallis

klimatoloog

„Eesti senine absoluutne maksimumtemperatuur 35,6 kraadi on mõõdetud suhteliselt hiljuti, 11. augustil 1992 Võrus. Võrdluseks on kõrvale tuua Euroopa rekord, 48 kraadi, mis on mõõdetud 10. juulil 1977 Ateenas. Nii et meie rekord ei tundu kuigi väärikas.

Häda on aga selles, et oleme kohastunud keskmiste soojanäitajate, 15–17 kraadiga suvekuudel. Rõõmustame, kui vesi soojeneb järvedes ja meres 21–23 kraadini. Kui aga õhusoe kerkib 30 kraadini, hakkab see paljudele tervisele ja kliimaseadmeteta kontorites töötamine muutub piinaks. Kuumus on see, mis tekitab päikesega käsikäes põrgupalavuse mulje ja võib viia kuumarabanduseni.”