Suvi Tatari tänaval

"Tere hommikust!" ütleb Virkus viisakalt ja kergitab oma kitsaservalist kübarat.

"Tere, tere, abilinnapea!" vastab Neeme Järvi. "Noh, mis head kuulukse? Kuda Ilves elab?"

"Mis head seal ikke kuulukse," muigab Mõõdukate erakonna liige. "Ja eks Ilves ela niisama päevast päeva. Ega ma nüüd enam abilinnapea ole, ma rajan nüüd lõbumajade kvartalit!"

"Voheh," imestab Järvi, "kuda see siis nii äkki tuli? Kuda te siis nii äkki endast selle abilinnapea ameti maha raputasite ja litsikupjaks hakkasite? See on peris uudis, niisugust juttu kuulen ma täna esimest korda. Sedap see minu öösine unenägu tähendas; ma ütlesin kohe pojale, et: "Pane tähele, täna me ikke mõnda imelikku asja kuulda saame." Säh, seal ta ongi!"

"Noh," muheleb Virkus uskumatult, "kas need jutud siis veel siia põle jõudnud? Linnas on kõik kohad, kuhu sa aga lähed, juba lärmi täis. Näe, "Kahvlissegi" kutsuti mind ja puha..."

"Ei ole kuulnud midagi," raputab dirigent pead. "Vast teie, Pärdi-härra, vaatasite "Kahvlit"?"

Arvo Pärt raputab pead. Virkus toetab end kepi najale ja peab Muusikaakadeemia ukselävel istujaid teraselt silmas. Need kaks ahvi seal teevad endid meelega rumalaks, tõepoolest teavad nad juba kõike. See on võimatu, et Neeme Järvi, see igavene naaskel, tema litsimajade projektist veel midagi teada pole saanud. Aga kui see neile lõbu sünnitab, siis võib ta ju neile asja ka oma suuga uuesti jutustada.

"Mis seal ikka imestada," algab ta, "ega selle lõbutänava rajamiseks mingit nõidumist vaja ei ole. Kooliharidust jätkub mul küllalt ja jääb veel ülegi. Mõni teine pole sedagi haridust saanud, mis mina, aga näe – peab lõbumaju nagu midagi! Te tulge pühapäe Tatari tänavale, tulge nii õhtupoole, nii... kella viie paiku, siis kõneleme selle asja üle pikemalt. Klaasi veini ja pudeli õlle juures läheb jutt libedamalt. Jajah."

"Tatari tänavale?..." ajab Järvi silmad punni. "Me ju olemegi praegu Tatari tänaval! Te teete nalja ja tahate muidugi ütelda, et me sinna teie juurde, linnavalitsusse tuleksime? Eks ole nii?"

"Ei, ei – Tatari tänavale!"

"Ega siin Tatari tänaval viimati..." jätkab dirigent kavalate silmapilgutustega, "noojah, kas siia Tatari tänavale viimati mõnda niisugust... litsimaja või bordelli sarnast asja tule? Mis? Mul hakkab nagu silm natuke selgemaks minema."

"Ega tea," muheleb Virkus punastades, "vast tuleb kah."

"Ahaa!" hüüab dirigent valjult. "Vot, kustpoolt tuul puhub! Siinsamas see lõbumajade tänav siis ongi! Õnne kohe kotiga ja matiga ja... ja saagu siis neid veikseid litsikesi palju nagu kihulasi."

Virkus punastab kõrvuni ja vaatab eemale, põlise hõlmikpuu poole.

"Jaa, seda teed peame me kõik käima, nagu vanatüdruk ütles, kui pulmarong mööda läks," jätkab Neeme Järvi. "Ega maksa häbeneda ühti! Küll me pühapäe oleme Pärdi-isandaga Tatari tänaval nagu vanad viielised."

"Tulge, tulge," kinnitab Virkus. "Aga, mis ma nüüd Pärdi-härrat paluda tahtsin: jah, kui helilooja-isand oleks nii kena ja tuleks mängiks mu bordellis klaverit. Tal siit akadeemiast hea ligi käia ja... Kui see Pärdi-härrale raskusi ei tee."

"Võib mängida küll," arvab Pärt, nägu kipra tõmmates. "Ma mängin Bachi ja Beethovenit."

"Ei, neid ma ei taha. Kas äkki eesti poppi saaks?"

"No seda ma ei oska."

"Heakene küll," segab Neeme Järvi end jutu vahele, "aga kas Virkuse-noorhärral siis juba mõnda pianisti põle valmis kuulatud?"

"On ikke kah," vastab Virkus, "aga mida rohkem, seda parem. Kui üks on purjus, siis mängib teine."

"Ei noh, kui sul juba on," venitab Pärt, "mis sa siis veel mind kaupled. Ühest klaverimängijast on litsimajja küllalt."

"Noh," vastab Virkus pahaselt, "kui nii uhke ollakse, siis põle tarviski. Vast saab kudagi ilma läbi. Ma mõtlesin lihtsalt, et oleks romantilisem ja kenam, ja et väljamaalastele meeldiks."

"Kõige tähtsam asi litsimaja juures on lits ise," vastab Pärt rõhuga. "Ja kuidas saangi mina sinu bordellis mängida? Mina tean ainult, et sa Mõõdukas oled, aga kas sa ka avalikku maja mõistad pidada, sellest ei tea ma midagi."

"Õigus, õigus!" kinnitab Järvi. "Mina ka murran ja murran pead, kuid ei saa õiget aru kätte. Kas need litsid ka Virkuse-noorhärra erakonda kuuluma peavad? See põleks küll hea. Sihuke sotsiaaldemokraatlik prostituut ajab kliendi peruks ja ei julge keegi enam teie lõbumajja tulla!"

"Kas teate, Järvi," ütleb Virkus tõsiselt, "et mõistlik mees ei naera kunagi teise mehe erakonna üle. Kui teada tahate, siis põle minu vaated sugugi punased, vaid kastanjapruunid ja vanemaks saades lähevad veel tumedamaks, nii et pilkamiseks põle teil mingit põhjust."

"Ei noh, kus sa sellega!" vastab Järvi ilmsüütult. "Minu pärast olge must, savikarva hall või kasvõi roheline. Aga mis te arvate, Virkuse-noorhärra, kui torkame siit kõik Kuku klubisse ja paneme selle uudise laki alla? Joome uue lõbutänava terviseks!"

"Ei," raputab Virkus pead ja asutab end poolpõiki minema. "Tulge pühapäev, siis paneme laki alla. Siis... siis...."

Virkus kergitab kübarat ja läheb posinal minema.

Oskar Kivirähk