Keldris kutsub raekoda avastama hoone vanemat ajalugu, mis ulatub 13. sajandisse. Raekoja kelder oli keskajal tuntud kui cellarium civitatis - linna kelder, kus raad hoidis oma veinivarusid. Oma praeguse võlvitud kuju sai kelder 15. sajandi alguses. Sel suvel saab keldris näha ka hiljuti avatud keskaegset kogumiskaevu, kust raele ammutati vett nii majapidamiseks kui tõenäoliselt ka joogiks, teatas Tallinna pressiteenistus.

Raekoja ehitusloo kõrval saab külastaja keldris ülevaate Raekoja platsi vanemast ajaloost, tänavuseks uudiseks on kunagisel turuplatsil seisnud vaekoja makett. 16. sajandi keskel ehitatud vaekoda, linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone, hävines 1944. aasta märtsipommitamisel.

Interaktiivne linnamüüri makett aastast 1530 võimaldab huvilistel minna virtuaalsele jalutuskäigule mööda linnamüüri. Sellest, kui võimsad ehitised olid Tallinna linnamüüris paiknenud väravad, annab ettekujutuse Harju värava makett.

Aukohal on raekeldris Tallinna tuntuim sümbol - tuulelipp Vana Toomas aastast 1530. Edasi viib ringkäik teise korruse pidusaalidesse, kus hansalinna omaaegsest jõukusest pajatavad haruldased kunstiteosed. Pööningu võimsal katusealusel avaneb külastajale raekoja restaureerimise lugu, ilusa ilma korral aga ka võrratu vaade Toompeale.

Kuni augusti lõpuni on raekoda on avatud esmapäevast laupäevani kell 10-16. Pilet raekotta maksab 40-, õpilastele ja pensionäridele 25- ning peredele 75-.
Raekoja torn on avatud kuni augusti lõpuni iga päev kell 11-18. Pilet täiskasvanutele 30-, õpilastele ja pensionäridele 15-.