„Arvan, et alati, kui on raske aeg, hakatakse rohkem mõtlema oluliste asjade üle. Seda on elu ikka ja jälle näidanud. Iga aeg annab mingisugused omad võimalused. Kui on hea elu, siis on inimesed õnnelikud, kui on elu raske, siis hakkavad inimesed rohkem mõtlema,” leiab Grünberg.

Grünberg ainult ei arva nii, vaid ka näeb, et inimesed on tõesti hakanud mõtlema millelegi jäävamale kui asjad. Kui natukene ringi vaadata, siis on  ilmselt kõik oma lähedaste puhul märganud, et raskete sündmuste ajal perekonnas hakatakse m­õtlema teistsugustele asjadele. „Või vähemalt asetatakse neile rõhk. Nii isiku kui ka ühiskonna tasandil kehtivad selles mõttes täpselt samalaadsed reeglid,” toonitab Grünberg.

„Praegu on kõiksugused kultuurid saadaval. Nii kirjalikul moel kui ka me ise saame reisida ning palju näha ja kuulda. Iseasi on see, et muidugi võiks seda kõike paremini teha ja rohkem sügavuti minna ning oma reisimisel mitte ainult pealispinda pidi libiseda. Mulle väga meeldib tark mees Oskar Luts, kes laseb õpetaja Lauril Tootsile öelda: tee kas või pool ülesannet, aga tee ise ja tee hästi. Selle koha pealt tahaksin ka olla nagu õpetaja Laur,” ütleb Grünberg.