Sven Začeki fotod: Pääsukese Eestimaa, teine

2011. aastal, kui Tallinnale kuulus Euroopa kultuuripealinna tiitel, ilmus minu raamat „Pääsukese Eestimaa”, mis näitas Eestimaa ilu ja mitmekesisust meie rahvuslinnu suitsupääsukese perspektiivist.

See tähendas, et kõik fotod olid tehtud kas helikopterist või lennukist.

Raamat sai minu rõõmuks väga sooja vastuvõtu osaliseks. Paraku paljud kohad esimesse raamatusse ei jõudnud, kuigi olin nad oma vaimusilmas sinna planeerinud. Ei jõudnud sellepärast, et raamatu idee tekkis 2009. ja 2010. aasta vahetusel, kui sai teatavaks Tallinna kuulutamine Euroopa kultuuripealinnaks 2011. Järelikult pidi ka raamat 2011. aastal valmima ja see seadis materjali kogumisele päris ranged ajaraamid. Looduse ring käib aga omasoodu, tema ei arvesta inimeste jagatud tiitlite ega tähtaegadega. Ajapuuduse tõttu jäid raamatust muu hulgas välja näiteks Eestimaale väga omane Soomaa viies aastaaeg (suurvee ajal lihtsalt ei olnud lennuilma) ja ka meie rahvuslik uhkus üldlaulupidu ei mahtunud ajapiiridesse. Välja jäi veel palju muudki, mis raamatu menust hoolimata sai pisikeseks tõrvatilgaks minu südames.

Niisiis oli järg minu jaoks justkui esimesse raamatusse sisse kirjutatud. Nüüd, tuleval nädalal ilmubki uus raamat, mille kaanel lendavad kaks suitsupääsukese siluetti ühe asemel. Uue raamatu jaoks pilte tehes olin vahepeal nii piloot kui ka fotograaf. Nimelt läbisin paraplaaniga lendamise koolituse ja soetasin omale lennumasina. (Ärge muretsege, mina ei ole see, kes teie majade kohal põristamas käib. Kõik linnade kohal tehtud fotod on võetud helikopterist või lennukist.) Samamoodi nii piloodi kui ka fotograafina olin ametis ka oktokopteriga pildistades, aga siis olin mina maa peal ja kaamera oli õhus. Igatahes avas iga lennuvahend omamoodi maailma. Enne raamatu ilmumist näitan praegu siin neid võtteid, mis tuli uuest raamatust raske südamega välja jätta.