"Minule näiteks ei meeldi võõrkeelsed nimed meie linnapildis ja mõned neist on mulle lausa nii vastumeelsed, et ma põhimõtteliselt hoidun sellistest kohtadest. Aga kas maitsetut keelekasutust peab tingimata seadusega piirama, selles pole ma sugugi kindel," arutles Taagepera.

Ta ei mõista, miks eestlased nii sageli inglise keele ees "lömitavad".

"Kui 80 protsenti inimestest, kes pooldasid rangemat keeleseadust, väldiksid ingliskeelsete nimedega söögikohtades käimist, siis varsti ilmselt sellised nimed tänavapildist ka kaoksid," rääkis Taagepera Päevaleht Online´ile. "Oma käitumisega inimesed hoopis soosivad võõrkeelsete nimede kasutamist," lisas ta.

Võõrkeelse nime kasutamine näitab Taagepera arvates lihtsalt peenutsemist, sest kindlasti on võimalik leida sobiv eestikeelne vaste.