Tagastamispettused


Kahtlane äri: osavamad petsid maju välja kahe skeemi järgi

Politsei uurib õiguskantsleri nõuniku tegevust

Õiguskantsleri nõunik Ilmar Selge on salajast infot kasutades korraldanud Tallinnas viie kinnistu tagastamise omanikule, kusjuures neist nelja seaduslikkust uurib keskuurimisbüroo. Keskuurimisbüroo on üürnike avalduse põhjal algatanud kriminaalasja kolmeteistkümne Tallinna kesklinnas asuva väidetavalt ebaseaduslikult tagastatud kinnistu osas. Neist nelja maja tagastamisasju on volitatud esindajana ajanud toona advokaadina töötanud, kuid praegu õiguskantsleri nõuniku ametis olev Ilmar Selge.

Tagastamine õigustühine?

Üürnike ühendus kahtlustab, et nende nelja hoone tagastamistaotlust vormistades on varjatud asjaolu, et majade ennesõjaaegsed omanikud loovutasid 1941. aastal Eestist lahkudes kogu vara vabatahtlikult Saksa usaldusvalitsusele.

Suur-Karja 2 endine omanik lahkus Eestist koos perega 1941. aastal kui ümberasuja, kuid väidetavalt olid majad neilt enne seda natsionaliseeritud. “Mingit kompensatsiooni ma Saksamaal saanud pole,” ütles kinnistu pärija, Saksamaal elav Werner Oldekop.

Ilmar Selge ei soovinud Eesti Päevalehele majade tagastamisega seonduvat kommenteerida. “Sain lihtsalt omanikelt volitused tagastamist ajada ja midagi seadusevastast selles polnud,” jäi ta napisõnaliseks.

1993. aasta lõpus Suur-Karja 2 kinnistu tagasi saanud Werner Oldekop loovutas kolmandiku hoonest oma esindajale Selgele. “See oli töötasu, sest viis aastat tagasi polnud lootust midagi tagasi saada ja seepärast ütlesin, et honorari Selgele maksta ei taha,” meenutas Saksamaal pensionipõlve pidav Oldekop. “Meil jäi suuline kokkulepe, et kui majad tagastatakse, saab Selge oma osa.”

Ametnike kokkumängu kahtlus

Aatomifüüsik Werner Oldekopil soovitasid maja tagasi taotleda tema kauged sugulased Eestist. Eesti Päevalehe andmeil oli üks sugulane Koidu Sildam, kes soovitas Oldekopile esindajaks ja asjaajajaks Selget kui saksa keelt oskavat advokaati.

Oldekopi asju ajas Eestis ka Sildam ise, kes koos Selgega korraldas lisaks Suur-Karja 2 tagastamisele Nõmmel asuva Koidu 25 tänava maja asja, mille müügist sai Sildam Eesti Päevalehe andmeil hiljem enamiku kasu endale.

Ilmar Selge oli volinik ka Niine 10, Roo 22 ja Laulu 12 majade tagastamisel, mida keskuurimisbüroo praegu uurib.

Eesti Päevalehe andmeil on Tallinnas sadakond maja, mille tagastamise puhul võib kahtlustada vara tagastamisega tegelenud linnavaraameti töötajate kokkumängu või tagastamisdokumentide võltsimist.

Võltsiti omanike volitusi

Anonüümseks jääda sooviv linnavaraametiga varem seotud isik tunnistas, et enim kasutati kaht petuskeemi. Ühel juhul on maja tagasitaotlejad püüdnud vältida või kõrvaldada märget nagu oleks hoone ennesõjaaegne omanik vara Eestist lahkudes vabatahtlikult loovutanud. Teisel juhul on linnavaraameti töötajad mänginud kokku mõne ärimehega, kusjuures võltsitud on dokumente.

“Teise variandi puhul uuris mõni tagastamisega tegelev ametnik kellegi palvel tagastamistaotluste esitamise lõpptähtajaks välja, millistele kinnistutele tagastamistaotlusi ei esitatud,” selgitas allikas.

“Toimikutest saadi teada taoliste majade omanik. Info edastati väärika tasu eest ärimeestele, kes vormistasid siis tagastamistaotlused, millest võimalikud õigussubjektid ei pruukinud teada saadagi. Kui võimaliku omanikuga ühendust ei võetud, võltsiti omaniku volitust anda kellelegi õigus tagastamisasju ajada.”

Ametniku sõnul oli võltsijatel tagastamistaotluste seadustamiseks vaja notaribüroo ning ka Eesti välissaatkonna juhtivtöötaja kinnitust. “Notarite kinnitused võltsiti ning need läksid läbi ka saatkonnas,” märkis ta.

“Sedaviisi seadustatud taotlused jõudsid Eestisse ning linnavaraameti varade tagastamise osakonda, kus alati oli inimene, kes seisis hea selle eest, et lihtsate võltsimistunnustega dokumendid läbi läheks ning maja tagastatud saaks,” rääkis asjaga kursis olev ametnik.

Eesti Päevalehe andmeil läbib umbes sadat tagastamistoimikut 1995. aastal kolm kuud Eesti konsulina Rootsis töötanud Sven Suursaare nimi. Konsuli templiga oli signeeritud dokumente, mis puudutasid Rootsi notarite vormistatud volikirjade kinnitamist.

Konsuli templidkahtlastel paberitel

Loe veel

“Paljudest tagastamistoimikutest tuleb välja justkui käinuks mitte ainult Rootsis elavad ja siin maja tagasi saama pidanud inimesed Eesti saatkonnas Rootsis paberite tõesusele kinnitust saamas, vaid ka muudest riikidest, Kanadastki,” kahtles omandireformiameti kontrolligrupi peaspetsialist Feja Räim dokumentide ehtsuses.

Praegu Tallinna Sadama personalijuhina töötava Sven Suursaare väitel tuli tal tagastatavate majade omanikelt volitatud isikutele antavaid volikirju kinnitada napi konsulikarjääri jooksul küllalt vähe.

“Kindlasti ei olnud neid juhtumeid kümneid ja kümneid. Pealegi, tavaliselt tulid pitsatit soovinud isikud ise kohale ning pettus olnuks välistatud,” kinnitas Suursaar.

Ta ei välistanud, et keegi on tema pitsatit võltsinud.

Seni on kahtlaste majatagastamiste raames jõudnud kohtusse vaid endise linnavaraameti varade tagastamise osakonna juristi Raivo Joksti juhtum, mida arutab Tallinna linnakohus. Jokstile pannakse süüks, et tema kasutas ära oma tädi nime sarnasust inimesega, kes taotles tagasi ühe talu maid Haaberstis. Sarnasuse ärakasutamise läbi läks ligi 7 miljonit krooni maksnud maa ning talu Jokstile.

Politsei on tagaotsitavaks kuulutanud Fred Staubi, kes sai nelja kinnistu omanikult Helga Rohult justkui volituse tagastamisasju ajada, kuid paar aastat hiljem ilmus USA-s elav Roht välja ning teatas, et pole tagastamist taotlenudki.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare