TÄHTIS: Viirushaigustesse nakatumises jätkub kerge tõus
Nii septembris kui ka oktoobris oli nädalas haigestumisi alla 5000. Novembri alguses haigestumine isegi pisut alanes, kuid kuu keskel algas väike tõus, teatas ETAle tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Agnes Jürgens.
Üle-eelmisel nädalal registreeriti Eestis 5026 ülemiste hingamisteede viirushaiguste põdejat, eelmisel nädalal oli neid kokku 5626. Suurim haigestunute arv oli tänavu veebruari keskel, ulatudes ligi 20.000 põdejani nädalas.
Tuhande piiri ületas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse nakatunute arv möödunud nädalal Tallinnas. Seejuures olid pealinna arstid varmad välja kirjutama gripidiagnoosi - selle sai 32 haiget ehk kolm protsenti põdejatest, märkis Jürgens.
Protsentuaalselt veelgi kõrgemat grippi haigestumist diagnoosisid Lääne-Virumaa ja Viljandimaa meedikud, kelle andmetel oli gripipõdejaid koguni nelja protsendi ringis. Omamoodi rekordi püstitasid Jürgensi sõnul aga Saaremaa arstid, kes diagnoosisid gripi igal kümnendal hingamisteede nakkustesse haigestunul. Kokku põdes arstide arvates möödunud nädalal Eestis grippi 96 inimest.
Tervisekaitseinspektsiooni viroloogialabori juhataja Silver Jõksi sõnul on aga juba Tallinna arstide antud gripipõdejate arv ebareaalselt suur, rääkimata Saaremaa meedikute andmetest. Nii tervisekaitseinspektsiooni kui ka teiste institutsioonide laborid ei ole Eestis veel ühtegi grippi näidanud. Tegemist on võrdselt nii paragripi-, adeno- kui ka RS-viirusega, kinnitas Jürgens.
Eesti tervisekaitseinspektsioonile teadaolevalt pole ka Lätis ametlikel andmetel veel grippi, Soomes on analüüsiandmete põhjal üks A- ja üks B-gripi põdeja. Kui viirusnakkustesse haigestumine püsib nö eelmise hooaja graafikus, siis võib suuremat haigestumist oodata tuleva aasta jaanuari keskelt, oletab tervisekaitseinspektsioon.
Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei möödu nädalaga, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.
Adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumisega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuu ja isegi mõned arstid on seda haigust nimetanud silma- või kõhugripiks, kuid selliseid tõbesid maailmas ei tunta, märkis Jürgens.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelkirjeldatud haigustest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist.
Kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist. Gripi raviks on olemas ka spetsiaalne ravim Relenza, mida saab retsepti alusel ja mis aitab nii A- kui ka B-tüvega gripi puhul. Teiste viirusnakkuste raviks see ravim ei sobi. Et patsiendi haigus täpselt kindlaks teha, tuleks arstidel võtta haige ninast-neelust proove ja saata need virolaborisse, leiab Jürgens.
