Tahtliku tapmise eest karmistusid karistused

Eesti kriminaalõiguses murrangulist tähtsust omava karistusseadustiku jõustumise järel saavad kohtud õiguse mõista raskeid isikuvastaseid kuritegusid sooritanud kurjategijatele oluliselt karmimaid karistusi.

Kolmapäeval riigikogu kinnituse saanud seaduse järgi võib tahtliku tapmise eest karistada senise maksimaalse 15-vangla-aasta asemel kuni 20-aastase vanglakaristusega. Üliraske kehavigastuse teinud isiku tohib kohus kuue aasta asemel mõista kuni 12 aastaks vangi.

“Karistusseadustik on selgelt suunatud karmistamisele. Karistuste ülemmäärad isikuvastaste kuritegude eest tõusevad, mida näeb ette ka koalitsioonileping,” ütles justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja Priit Pikamäe.

“Riigikogu menetluses ei tulnud saadikutelt ühtegi muudatusettepanekut karistuste alandamise kohta. Taotleti vaid nende rangemaks tegemist.”

LAIM POLE ENAM KURITEGU. Tippjuristide koostatud eelnõu pakkus algselt välja senisest madalamate karistusmäärade kehtestamist.

Pikamäe sõnul kajastab parlamendi poliitiline tahe ühiskonna ootusi, sest kuritegevuse tase on Eestis väga kõrge.

Riigikogu viis karistusseadustikku sisse ka muudatuse, mille järgi ei ole laim ja solvamine enam kuriteod, lausus Pikamäe. Kohus on kriminaalkorras süüdi mõistnud ajakirjanikud Enno Tammeri ja Urmas Oti. Moraalse kahju hüvitamist saavad inimesed lähitulevikus taotleda ainult tsiviilkorras.

Justiitsminister Märt Raski sõnul õnnestus riigi taasiseseisvumise kümnendal aastal asendada juba 1961. aastast pärit ja 1992. aastal reformitud ENSV kriminaalkoodeks karistusseadustikuga. “Tegu on tõeliselt ajaloolise kevadega Eesti kriminaalõiguse ajaloos,” sõnas Rask. Samas tunnistas Rask, et seadustiku rakendamine on väga ulatuslik ja aeganõudev protsess.

Esimese lugemise läbinud karistusseadustiku rakendamise seaduse eelnõu pakub tema jõustumisajaks 2002. aasta 1. märtsi. “Poole aasta jooksul peavad inimesed ümber õppima,” rääkis Pikamäe. “Samuti tuleb üle vaadata 4500 vangi süüasjad, sest uus seadus võib mõnede karistused kergemaks muuta.” See paneb väga suure koormuse prokuröridele ja kohtutele. Pikamäe sõnul on praktiliselt välistatud võimalus, et kellegi karistus päris tühistatakse.

KASULIK TÖÖ. Karistusseadustik koondab endasse kriminaalkoodeksi ja haldusõigusrikkumise seadustiku sätted ja näeb ette mitmed uued karistusliigid. Karistamine toimub süütegude – kuritegude eest, mis on raskemad süüteod, ja väärtegude eest, mis on kergemad õigusrikkumised.

“Väärtegu” on uus mõiste Eesti õiguses. Liikluseeskirja ja avaliku korra rikkumised saavad edaspidi olema väärteod ja mitte haldusõiguse rikkumised. Kohtule antakse võimalus ka karistusi asendada.

Eestile täiesti uue asenduskaristusena näeb seadustik ette kergemate kuritegude ees üldkasuliku töö, mida mujal Euroopas on kohaldatud juba üle 20 aasta.

Riigil on Raski sõnul palju odavam kasutada süüdimõistetuid sellisel moel, kui kulutada raha nende vanglas pidamisele.

Kohus võib valida ka aresti ja rahatrahvi vahel, mis on omavahel tasaarvestatavad. Kui inimesel raha pole või ta seda ära ei maksa, ootab teda vabadusekaotuslik karistus.

Täpsemaks muutub ka vanglast ennetähtaegse vabastamise kord, kus kohus peab isiku vanglas käitumise kõrval pidama silmas ka isiku varasemat elukäiku.

Uuteks karistusliikideks on varaline karistamine ja väljasaatmine, mida saab rakendada vaid välisriikide kodanike suhtes.