TAI: õpilased peavad kõige ohtlikumaks amfetamiinide kasutamist
Kommentaariks tänase (29.07) Eesti Päevalehe loole võimalikest GHB juhtumitest vastas küsimustele Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse teadur Katri Abel-Ollo.
Milline on üldisem narko ennetustöö, mida Tervise Arengu Instituut (TAI) praegu teeb? Kas ka GHB teemat puudutatakse ennetustöös?
TAI peamine ennetustöö on kooliõpilaste ja ka kogu rahvastiku teadlikkuse tõstmine narkootikumidest ja nende tarvitamisega seotud tagajärgedest. Üldiselt käsitletakse narkoennetuses kõiki narkootikume koos. Eraldi GHB temaatikat käsitleb 2012. aastal valminud narkootikumide teemaline õppefilm „Mõtteaine“, kus üks neljast filmiklipist keskendus just GHB tarvitamisega seotud ohtudele. Lisaks filmile on meie narko.ee veebilehel eraldi GHB-d, selle mõju ja joobe tunnuseid kirjeldav rubriik (http://www.narko.ee/ghb/).
Kuidas hindaksite üldiselt noorte täiskasvanute teadlikkust narkootikumide ohust?
Kõige levinumat narkootikumi – kanepit – ei pea suur osa noori üldsegi narkootikumikski. Kuidas kommenteeriksite?
Viimane uuring, mis annab ülevaate narkootikumide ohu tunnetamisest, on 2011. aastal tehtud 15-16- aastaste kooliõpilaste küsitlus ESPAD. Rääkides narkootikumide ühe või paarikordsest proovimisest, peavad õpilased kõige riskantsemaks amfetamiinide tarvitamist (suureks riskiks pidas 43%, riskivabaks 3%). Veidi vähem riskantsena nähti ecstasy proovimist (suur risk 37%, riskivaba 4%). Kõige ohutumaks hindasid õpilased marihuaana või hašiši paarikordset proovimist (suur risk 32%, riskivaba 8%).
Narkootikumide regulaarset tarvitamist peetakse tervisele üldjuhul ohtlikumaks kui paarikordset proovimist. Siinkohal suhtuvad õpilased ühtmoodi kriitiliselt nii kanepitoodete, ecstasy kui ka amfetamiinide tarvitamisse, hinnates nimetatud ainete regulaarse tarvitamisega kaasnevaid terviseriske sarnaselt suureks.
Samas ei oska ligi kümnendik vastanutest hinnata narkootikumide tarvitamise riski. Võrreldes noortega, kel puuduvad isiklikud kogemused narkootikumidega, peavad illegaalseid uimasteid proovinud noored kanepi paarikordset proovimist ning regulaarset kasutamist vähem riskantseks. Suhtumine ecstasy ja amfetamiinide paarikordsesse proovimisse ning regulaarsesse tarvitamisse on võrreldavates rühmades sarnasem, kuigi veidi suuremat kriitilisust väljendavad siinkohal noored, kel illegaalsete uimastitega kogemusi pole.
Kanepi tarvitamisega on seotud paraku mitmeid legende ja sageli peetakse seda ühiskonnas n-ö vähemohtlikuks narkootikumiks. Tervise Arengu Instituut kindlasti ei erista kanepit kui vähemohtlikku narkootikumi. Teada on, et kanepi tarvitamist on seostatud mitmete füüsiliste ja psühholoogiliste kahjudega, sõltuvusega, liiklusõnnetustega, õpi- ja töötamise raskustega ning inimsuhete probleemidega. Kanepi tarvitamist on seostatud ka koordinatsiooni- ja tasakaaluhäiretega käimisel ning sõiduki juhtimisel.
Samuti leidub piisavalt uuringuid, mis väidavad, et kanep põhjustab tervetel inimestel lühiajalisi psühhootilisi kogemusi nagu hallutsinatsioonid ja paranoia, kuid uuringud on leidnud ka seoseid kanepitarvitamise ja skisofreenia, ärevushäirete ja depressiooni vahel.
Kas Tervise Arengu Instituudil oleks üldisemaid kommentaare seoses esile kerkinud teemaga?
Seoses GHB „sokutamisega“ jookide on siiski kõige tõhusam valvata oma jooki ja mitte kunagi võtta vastu jooki võõralt inimeselt. Kindlasti peaks ka lapsevanemad oma teismelistele lastele meelde tuletama pidudel käimisega seotud ohtusid.