TÄISMAHUS: Alma mater ’i sambaid raputab ränk galojanilik miljonikelmuse skandaal
Harva on aegu, kui Tartu ülikoolis (TÜ) käib elu kiiremini Taaralinna poolitava Emajõe aeglasest voolust. Kuid sel suvel on ülikooli muidu rahulik elurütm segi paisatud. Ja see pole mitte tingitud uue rektori ametisse astumisest, vaid ülimat piinlikkust valmistavast rahaskandaalist: kaks noort teadlast on mitme aasta jooksul lasknud endale kõrgharidusse euroraha paiskavast programmist teha väljamakseid, mis tagantjärele on arvatavasti kulunud mõnusa elu peale.
Paberitel algas piinlik saaga juulis, kui vastselt valitud uus rektor Volli Kalm isiklikult andis ülikooli siseaudiitoritele korralduse uurida euroraha toel ellu viidava programmi „BeSt” väljamakseid. Ta nõudis esialgsete tulemuste esitamist vaid kümne päevaga. „BeSt” on mõeldud uute e-õppe kursuste ja õpiobjektide väljatöötamiseks. Seda haldab sihtasutus Archimedes ning ülikoolide õppejõud saavad sealt taotleda vastavate kulude hüvitamist.
Kuna selline korraldus anti rektori tasemel ja vastuseid nõuti nii kiiresti, tähendas see, et midagi suurt on lahti. Nii suurt, et see on ülikoolile ülimalt oluline probleem.
See, mida kiiresti korraldatud auditis avastati, jahmatas akadeemilist peret juuksejuurteni. Kaks noort esmapilgul edasipürgivat ja kõigile teadaolevalt ka ühist majapidamist jaganud teadlast olid esitanud esmase ülevaate järgi nähtavasti aluseta taotlusi „BeSti” programmist vanas rahas üle miljoni krooni saamiseks ja raha oli ka välja makstud.
Nimeliselt olid sellega väidetavalt hakkama saanud ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Viljar Veebel ja kuni selle aasta alguseni TÜ Euroopa kolledži projektijuhina töötanud Ulrika Hurt.
Mõlema nimel eile Eesti Päevalehele vastanud Veebel eitas kategooriliselt igasuguseid seoseid ja süüdistusi aluseta saadud raha kasutamises.
Pöörduti prokuratuuri
Hoolimata asjaosaliste eitustest on aga sündmused suurte pööretega edasi arenenud. Ülikooli juhtkond saatis auditiaruande augusti alguses prokuratuuri, paludes õiguskaitsjatel otsustada, kas kaasus on kriminaalne.
Ja nagu tuleb välja, näitas prokuratuuri kiirhinnang, et asi on väga tõsine. „Lõuna ringkonnaprokuratuur alustas menetlust 7. augustil karistusseadustiku paragrahvi 209 lõike 2 punkti 2 tunnustel, mis käsitleb kelmust suures ulatuses. Antud paragrahvi alusel süüdi mõistetut võib karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega,” märkis riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunt. Kuna menetlus on nii värske, ei nõustunud ta kinnitama ei kriminaalasjaga seotud isikute nimesid ega ka avama midagi asja sisu kohta. „Rohkema informatsiooni avaldamine võib uurimist kahjustada.”
Et asi puudutab just Veebelit ja Hurta, tuleb välja sellest, et rektor Kalm andis 14. augustil uue korralduse, kus käsib TÜ audiitoritel juba konkreetselt nende isikute ja „BeSti” raha kasutamist uurida. Ta moodustas uue uurimiskomisjoni, kelle „ülesandeks on välja selgitada ajavahemikul 2009–2012 Ulrika Hurda ja Viljar Veebeli taotluste alusel e-õppe programmist „BeSt” toetuste taotlemise ja maksmise vastavus ülikooli ja riiklikele õigusaktidele ning nende taotluste alusel alusetult tehtud väljamaksete kogusumma”.
Esialgne Eesti Päevalehele teadaolev ja väidetavalt alusetult väljamakstud üle miljonikroonine summa tuli kokku vaid aastate 2010–2012 kohta käivate dokumentide põhjal. Rektor laseb seega uue auditiga kaevata veel kaugemale, 2009. aastasse välja.
Eesti Päevalehe telefonikõne rektor Kalmu, kellele homme hakatakse ametiketti kaela riputama, ei üllatanud, sest juhtum on akadeemilisele perele teatavaks tehtud. Kuid arvestades arvatava kelmuse aset leidmise perioodi, suunas ta küsimused õppeprorektor Martin Hallikule.
„Sõltumata kõnealuse juhtumi uurimistulemustest, on ülikooli jaoks tegemist äärmiselt kahetsusväärse sündmusega, sest lasub kahtlus ülikooli ressursside ebasihipärases kasutamises ning see on seotud ülikooli enda inimestega. Ülikool on juba alustanud programmi reeglistiku ülevaatamist ja karmistamist. Loodan, et uurimine on tõhus ja toob asjasse selgust,” rõhutas prorektor Hallik.
Materjalid pole avalikud
Kuna käima on läinud kriminaaluurimine, siis pole TÜ auditiaruande materjalid avalikud ja Hallik pidi jääma neid kirjeldades suhteliselt napisõnaliseks. „[Esimese] auditi käigus selgus, et programmi täitmisel on rikutud mitmeid reegleid, samuti ilmnes kahtlusi osale juriidilistele isikutele tehtud väljamaksete asjakohasuse ja õiguspärasuse suhtes. Täpsed summad aitab välja selgitada täiendav ülikooli siseaudit ning algatatud kriminaalmenetlus,” ütles ta.
Halliku viide juriidilistele isikutele vastab Eesti Päevalehe käsutuses olevale infole, et Veebel ja Hurt esitasid „BeSti” programmist raha saamiseks arveid endaga seotud ettevõtte kaudu.
Ülikooli siseauditi tegijad peavad täpsema analüüsi rektor Kalmule esitama 10. septembriks, mis annab lootust, et ülikool saab konkreetsemaid võimalikke kahjusid hinnata juba lähiajal.
Enda ja Hurda kohta eile õhtul ilmnenud fakte kommenteerinud Veebel lükkas kõik kategooriliselt ümber. „Ei mina ega teie küsimuses mainitud Ulrika Hurt ei saanud alusetuid väljamakseid teostada.” Samuti kinnitas ta, et ülikooli nende vastu suunatud pahameel on praegusel kujul asjaosalistele arusaamatu. „Ülikooli audit ei ütlegi paraku täpselt, mida süüks soovitakse panna. Minu käsutuses olev esialgne versioon – ametlikku auditit ei ole mulle senini tutvustatud – ütleb, et tuleb täiendavalt uurida, kas toetuse kasutamisel esines väärkasutust.”
Ulrika Hurt
Miljonikelmusega samuti seostatud Ulrika Hurda elulugu on üksjagu kirju, pakkudes ka otsese seose kurikuulsa teise susserdaja ehk Anna-Maria Galojaniga. Hurt oli nimelt MTÜ Eesti Euroopa Liikumine juht vahetult enne Galojani, kes organisatsioonist umbes 900 000 krooni varastas ja nüüd on karistuse eest Suurbritanniasse putkanud. Hurt sai hiljem taas Euroopa Liikumisega seotuks, kui valiti nõukogu liikmeks.
Euroopa Liikumise juhi kohalt lahkumise järel suundus Hurt tööle Tartu ülikooli prestiižikasse Euroopa kolledžisse. Teda hinnati seal kõrgelt ja sellega kaasnes ka tohutu usaldus, sealhulgas väga tähtsate riigiasutuste poolt. Näiteks eelmise aasta sügisel koostas riigikantselei peaminister Andrus Ansipi ja teiste ministrite jaoks uut Eesti Euroopa Liidu poliitikat. Selle kokkupanemise eel korraldati mitmeid konsultatsioone, millest omakorda osa juhtis Euroopa kolledž.
Projekti vedas Ulrika Hurt ja eksperdina lõi kaasa ka Viljar Veebel. Selle aasta algusest siirdus Hurt aga tööle Tallinna tehnikaülikooli, kus ta peab kirjade järgi senini ehitusteaduskonna logistikainstituudi projektijuhi ametit.
Riigiteaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel on just viimastel aastatel kujundanud endale autoriteetse arvamusliidri mainet, võttes tihti sõna meedias. Eriti sõnakas on ta olnud valitsuse poliitikat ja võlakriisis tegutsemist arvustades. Ta on olnud väga skeptiline otsuste suhtes, millega Eestigi asus eri fondide kaudu toetama Lõuna-Euroopa hätta sattunud riike, ja selgelt väljendanud kahtlusi, kas „ennast kinni raisanud” riikide toetamine on ikka õige.
Kui ülikooli ja prokuratuuri uurimise põhjustanud väidetav suure rahasumma endale kantimine tõele vastab, siis tuleb omamoodi irooniliselt nentida, et arvustades aastatepikkuse nihverdamiste tõttu nurka surutud Lõuna-Euroopa riikide abistamist, on noor teadlane ise vaikselt kõige ehedamat Kreekat teinud. Ehk lasknud endale maksta tegemata töö eest. Kuid seekord pole vist mõtet loota, et valitsus päästefondiga appi tõttab.
Artiklit on täpsustatud 16:40! Hurt ei olnud Eesti Euroopa Liikumise nõukogu liige Galojani juhtimise ajal, kuigi artiklist võis jääda selline mulje.
