TÄISMAHUS: Eesti astub EL-i kava vastu, mis võiks bensiini hinda alandada
Euroopa Komisjon tuli sel kevadel välja uue plaaniga, kuidas peaks hakkama maksustama nn energiatooteid. Teisisõnu, ette pandi uus loogika, mismoodi võiksid liikmesriigid kujundada energiaga seotud aktsiisipoliitikat.
Kui seni on kütuse-, toasooja või elektriaktsiis kujunenud erisuguste arusaamiste järgi, siis Brüsseli kava näeb ette kogu valdkonna sidumist süsihappegaasi emissiooni ja vastava konkreetse energiaallika energiasisaldusega. Ehk siis näiteks liitri bensiini aktsiisimaks väljendaks nii seda, kui palju tekib selle põlemisel CO2-te, kui ka sama ühiku energiasisaldust. Kõik oleks omakorda seotud taotlusega vähendada CO2 õhkupaiskumist ja seega võidelda kliimamuutustega.
Seesugune aktsiisimaksu arvestamise alus kehtestataks kõigepealt mootorikütustele ja seejärel kõigile teistele kütustele ja energialiikidele. Kui plaan teostub, võib see tähendada päris suurt teatud kütuseliikide hinna muutust ka Eestis.
Väike hinnatõus
Üks markantsemaid näiteid, kuidas Euroopa Komisjoni väljakäidud energiatoodete maksustamise direktiivi muutmise plaan võib Eestis kehtivaid aktsiise mõjutada, puudutab bensiini.
Komisjon tahaks kehtestada uuest loogikast lähtuvad aktsiisimäärade alamtasemed nii bensiinile kui ka diislikütusele. Kuigi praegu kehtib Eestis diislikütusele Euroopa Liidu nõutavast isegi kõrgem aktsiisimäär, tõuseks selle miinimumaktsiis kiiresti. Hiljemalt 2018. aastal tooks see ka siin kaasa väikese hinnatõusu.
Kava rakendumisel võib olla aga täiesti vastupidine mõju bensiiniaktsiisile – Eestil tuleks praegust maksutaset langetada ligi 15 protsenti. Kuigi sellise muudatuse tegemiseks oleks aega 2023. aastani, tahaks Brüssel näha, et bensiiniaktsiis oleks kindlas proportsionaalses seoses diislikütuse omaga.
Eile kinnitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon aga valitsuse seisukohad, millega asutakse sellise ettepaneku vastu. Lauri Lelumees rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonnast selgitas Eesti Päevalehele, et selline plaan tooks riigile kaasa selge eelarvetulude kaotuse. Ainuke variant säilitada praegu Eestis kehtivat bensiiniaktsiisi määra oleks tõsta vastavalt diislikütuse aktsiisi määra ja sel juhul oluliselt kõrgemaks direktiivi eelnõus toodud alammäärast. „Tuleb arvestada, et diislikütuse osakaal autotranspordis ja tööstuses on suurem kui bensiinil, seega hoogustaks selle valikuvõimaluse kasutamine kahtlemata inflatsiooni,” nentis Lelumees.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas lisas, et Eesti aktsiisipoliitika eesmärk on olnud hoida nii bensiini kui ka diislikütuse hind enam-vähem võrdne ja diislikütuse suhtelist kallinemist pole põhjust tahta.
Küttegaas kallimaks
Kuid aktsiisipoliitikat kõvasti raputada soovivas plaanis on ka teisi kohti, millest võib tuleneda otsene mõju inimeste rahakoti pihta. Juhul kui Brüssel oma tahtmise saab, kerkiks juba 2013. aastal näiteks kütteks kasutatava maagaasi aktsiis kaks korda, põlevkiviõlil aga koguni neli ja pool korda. Kas nendest kütustest toodetud sooja ostvad inimesed oleksid seega silmitsi märgatava hinnatõusuga?
Lelumees kinnitas, et direktiivi eelnõus on siiski nähtud kõikidele liikmesriikidele ette võimalus kodumajapidamistele langevat koormat vältida. „Liikmesriigid võivad kohaldada osalist või täielikku aktsiisivabastust kõigile kodumajapidamistes kütteainena kasutatavatele kütustele. Seega ei pruugi direktiivi eelnõust meile üle jõu käivaid kohustusi tuleneda kütteainete maksustamisel,” rääkis spetsialist.
Kuid eelnõu tähelepanelikult lugedes tuleb välja oma konks. Võttes kahe katlamaja näite, tekib 2013. aastal toasooja hinna kujunemise kohta päris palju küsimusi. Hinnatõusust saaks aastani 2021 aktsiiside kaudu vabastada ainult selliseid kodumajapidamisi, mis sõltuvad vähem kui 20-megavatise võimsusega katlamajadest.
Pool Tallinna hädas
Näiteks poolt Tallinna soojaga varustav Iru soojuselektrijaam on palju võimsam ja käib seetõttu Euroopa Liidu kvoodikaubandust käsitleva seaduse alla. Alates 2013. aastast peab seega suure osa Tallinna soojaga varustamiseks ostma CO2-kvooti üleeuroopaliselt turult, mis kajastub eeldatavasti ka kütte hinnas.
Seega, kui turul maksab CO2 tonn 30 eurot, mõjutab see vastavalt poole Tallinna sooja hinda. Kuid tehes väiksematele katlamajadele kodumajapidamistele lubatud erandi, tõotaks toasooja hind kujuneda Eesti eri paigus täiesti erinevaks.
Keskerakondlasest riigikogu liige Ester Tuiksoo nentis, et aktsiiside reformimise kava mõju toasoojale tõstis opositsioon teemaks riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonide istungil, kus toimus arutelu Eesti seisukohtade üle. Ta nentis, et päris selgeks see küsimus opositsioonile ei saanudki. „Kevadel kaotati aktsiisierandid põllumajanduslikul otstarbel kasutatavalt kütuselt ja lubati kompensatsioonimehhanisme. Viimaseid pole aga siiani valmis saadud,” tõi ta paralleeli ja viitas tõsiasjale, et kui Euroopa Liidus maksuerandeid isegi lubatakse, siis Eesti neid kasutama alati ei tõtta.
Praegu arvatakse siiski, et Euroopa Komisjoni soovitav energiatoodete aktsiisireform nii ehk naa sellisel kujul läbi minna ei pruugi. Kindlalt usutakse, et vähemalt on selle rakendamine aastast 2013 liiga optimistlik lootus.
