Inglise keeles tunneb Kolbina end vast kindlamaltki kui eesti keeles, sest on selles kõrghariduse omandanud ja kasutas seda eelmisel kahel töökohal. Siiski oleks ka vene keele oskus talle kunagi Eestis tööd otsides kindlasti trumbiks. „Ütleksin kandideerides, et vene keel on minu emakeel, aga eesti keel on heal suhtlemistasandil.”

Tallinnas asuva Balneomi erapolikliiniku kliendid on peamiselt vene rahvusest. „Kui keegi tahaks siia vene keeleta ametisse asuda, oleks tal väga keeruline, sest osad kliendid ei saa eesti keelest üldse aru,” ütleb kliiniku hambaarst Jelena Kokoreva. Kuid tema teine töökoht on Eurodenti kliinikus, kus läheb jällegi enamasti vaja eesti keelt. Kokoreva oskab mõlemat. Enne Tallinna tööle asumist veetis ta viimased viis aastat Tartus, kus vene keele oskus nii vajalik polnud, ent pealinnas on tema sõnul teine olukord. Ka patsiendid on selle, et arst oskab nii eesti kui ka vene keelt, hästi vastu võtnud, kinnitas Kokoreva.

Jekaterina Kolbina ja Jelena Kokoreva on vaid kaks näidet noortest haritud ja hea keeleoskusega vene noortest, kes on tööjõuturul äärmiselt konkurentsivõimelised. Parema keeleoskuse tõttu ehk konkurentsivõimelisemadki kui nende eestlastest eakaaslased.

CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg kinnitas, et vene keelt oskavad noored on tööturul väga hinnatud ja praegu on neil teiste kandidaatide ees suur eelis. „Vene rahvusest noored, kelle emakeel on vene keel ja lisaks on nende eesti ja inglise keel väga heal või heal tasemel, saavad kindlasti tööle,” lausus ta.

Ka teise suure tööportaali CV Online’i turundusjuht Heikko Gross sõnas, et keelte valdamine annab eelise müügi- ja teenindusettevõtetesse kandideerides ning muudel juhtudel, kui on oluline teisest poolest väga hästi aru saada. Grossi sõnul nõutakse vene keele oskust ka siis, kui ettevõte on vene keelt kõnelevale turule orienteeritud.

Lihtsamini leiab nii eesti, vene kui ka inglise keelt valdava noore just emakeelena vene keelt rääkivate noorte seast, lausus Gross. „Viie aasta lõikes on kasvanud nende noorte hulk, kes valdavad lisaks vene keelele ka eesti ja inglise keelt,” lisas ta. „Pigem on tegemist venekeelsete noortega, eesti keelt emakeelena kõnelevate noorte seas on neid kõiki kolme keelt heal tasemel valdavaid noori vähem.” Ka Tammeoru hinnangul on vene noored püüdlikumad keelte õppijad kui eestlased. Eesti rahvusest noorte vene keele oskus on pigem rahuldaval või mitterahuldaval tasemel ning põhiliselt tunnevad nad peale emakeele inglise keelt.

Seda kinnitas ka Tartu ülikooli majandusteooria vanemteadur Ott Toomet, kes ütles, et statistiliselt paraneb kõigi inimeste inglise keele oskus, samuti venekeelse elanikkonna eesti keele tundmine, kuid eestlaste vene keele oskus järjest väheneb.

Venelased on hoolikamad

„Ametites, kus on vaja paljude inimestega eri keeltes suhelda, võib olla kõiki keeli valdav vene noor tööandja jaoks palju parem valik, kuid seni pole ma näinud seda tõestavaid fakte,” märkis ta.

Töötukaasa teenusejuht Maret Pulk lausus, et vene keele oskus on möödapääsmatu eelkõige kaubanduses ja teeninduses. Ühtlasi võiks eesti noorte vene keele oskus tema hinnangul olla parem. „Erinevate võõrkeelte valdamise oskus tõstab kindlasti inimese konkurentsieelist,” lisas ta. „Üldiselt on eesti noorte huvi vene keele õppimise vastu viimastel aastatel suurenenud.”

Rahvusringhäälingu (ERR) personalispetsialisti Aire Alandi sõnul tuleb nende venekeelsetesse toimetustesse tööle palju noori, kes on õppinud Eesti ülikoolides ja valdavad vene keelt emakeelena, kuid neile ei tehta allahindlust ka riigikeele puhul. „Vene ja eesti keele väga hea oskus on ERR-is konkurentsieeliseks, kuid siiski eeldame juba töölevõtmisel, et vene nimega töötaja oskaks ka eesti keelt võimalikult hästi,” ütles ta. „Meile tuleb sooviavaldusi Peterburist, Moskvast, üle kogu maailma, aga nõuame ikkagi eesti keele valdamist.”

Vene päritoluga noored suhtuvad juba tööle vormistamisse hoolikamalt ja usinamalt kui eesti noored ja kannavad hoolt, et dokumendid saaksid õigeks ajaks korda, märkis Aland. Ta lisas, et ilmselt on nad korralikumad ka hilisemas töös.

Vene keelt emakeelena ja eesti keelt heal tasemel valdavatel inimestel on suurem võimalus ka Rimisse tööle saada, kuid see oleneb eelkõige kohast, kuhu noor kandideerib, lausus Rimi personalijuht Evelyn Tõnnop. Tema kinnitusel on kandideerimiste ja töövestluste hulga põhjal viimasel ajal selliste noorte hulk suurenenud.

Töölesoovijatele esitatav vene keele nõue oleneb eelkõige ametikohast. Tõnnopi sõnul tuleb selle hea oskus loomulikult kasuks. Ta lisas, et Rimi töötajad saavad tasuta käia nii eesti, inglise kui ka vene keele kursustel ja nende vastu tuntakse ka suurt huvi.


Vene keele oskus tõotab kõrgemat palka

Tartu ülikooli majandusteooria vanemteaduri Ott Toometi sõnul mõjutab keeleoskus nii palka kui ka tööle saamist.

Toometi Eesti tööjõu-uuringu põhjal tehtud uurimustest selgus, et inimestel, kes oskavad vene keelt, on umbes 10% kõrgem palk. Samuti kaasneb 15–30% suurem töötasu inglise keele oskusega.

Eesti keele valdamine mõjutab eelkõige tööpuudust, mis on selle oskajatel ligi 5% väiksem, kuid palka see eriti ei mõjuta. „Eesti keelt oskavad mitte-eestlased on palju edukamad kui mitteoskajad,” lisas ta. „Nad on pigem haritumad, töötavad parematel ametikohtadel, elavad Tallinnas, mitte Ida-Virumaal, ja räägivad paremini inglise keelt.”

Töökoha saamine on aga kõrgepalgalise töö leidmisest hoopis erinev, sest töötud ja suure töötasu saajad on erinevad rühmad. Niisiis ei tasu Toometi sõnul eesti keele oskuse mõju venekeelse elanikkonna sissetulekule ületähtsustada, sest on palju töökohti, kus eesti keele oskust ei ole eriti vaja. Tema uuringutulemuste järgi on eesti keel oluline neile, kes jäävad sageli töötuks, mitte neile, kes teenivad hästi. Näib, et ka korralik eesti keele valdamine ei võimalda venekeelsetel töötajatel liikuda parematele ametikohtadele, vaid sinna pääsemiseks on olulisem inglise keel.

Asjaolu, et parema keeleoskusega inimesed teenivad rohkem, ei tähenda alati, et keeleoskusest on tööturul kasu, rõhutas Toomet. Paremad keeleoskajad on tema sõnul enamasti andekamad inimesed, kes saavad nagunii paremat palka.



Sorainen toetab vene noorte eesti keele õpet

Advokaadibüroo Sorainen toetab alates 2010. aastast SA-d Noored Kooli, et see suunaks rohkem eesti keelt hästi kõnelevaid õpetajaid vene koolidesse.

Büroo äriarendus- ja turundusjuht Gea Kallas selgitas, et andekad vene noored on Eestis praegu suurel määral kasutamata ressurss, keda aitaks Eestis rohkem rakendada just koolist saadav kohaliku keele oskus. „Eesti keelt on noortele vaja ärikeskkonnas konkurentsis püsimiseks,” lisas ta.

Peale Noored Kooli programmile rahalise toetuse eraldamise on Sorainen pakkunud sihtasutusele abi nõustamise ning oma oskusteabe ja kontaktivõrgustiku kaudu.

Noored Kooli on praeguseks teinud eesti keelt kõnelevate vene rahvusest noorte seas rohkem kampaaniaid, et nad selle programmiga liituksid ja läheksid venekeelsetesse koolidesse eesti keeles õpetama, märkis Kallas.

Noori advokaate palgates tuleb hea vene keele oskus Kallase sõnul kindlasti kasuks, kuid otseselt nõutud see pole, sest paljud Soraineni kliendid on Lääne-Euroopast või muudest rahvusvahelistest gruppidest, nii et suhtlus käib paljuski inglise keeles. Siiski võiks vene keele oskus parem olla ka tööletulevate eesti advokaatide hulgas, kinnitas Kallas. „Mingil hetkel pole vene keele õppimist võetud piisavalt tõsiselt, kuid Eestis on palju vene rahvusest inimesi ja ettevõtjaid ning Venemaa jääb alati meie suureks naabriks,” lisas ta.